Sõnavarast multimeediaoskusteni
Kokkuvõte
Lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe) võib hõlbustada võõrkeeleõpet. Siinses stsenaariumis õpilased praktiseerivad sõnavara, kuid samal ajal tutvuvad helitöötlusega. Kui nad salvestavad audiomaterjali ja töötlevad seda, siis nad ühtlasi märkavad, millised tegurid mõjutavad helikvaliteeti. See avab suurepärase võimaluse teha koostööd IKT-kolleegidega. Sellise tegevuse kaudu hoiab õpetaja õpilased aktiivsena, korraldades ajurünnakuid ja veebiviktoriine, mis aitavad tal tööd kujundavalt hinnata.
Saate selle artikli PDF-vormingus alla laadida siit.
Märksõnad
Multimeedia, isikupärastamine, klassiküsitlus, helitöötlus, sõnavara, võõrkeeled, LAK-õpe
Lühikirjeldus
Kontekst
Võõrkeeletunnid võimaldavad kombineerida muude ainete õpet keeleõppega ja täiendada valdkonnaüleseid oskusi. Õpetaja Riin Saadjärv Puhja koolist Tartumaalt õpetab multimeediaoskusi osana inglise keele õppest.
The activity
Õpetaja Riin alustas tundi sõnapilve ülesandega Mentimeteris, et küsida õpilastelt, mis on nende arvates käimasoleva tunni eesmärk. Sõnapilv on lihtne, kuid tõhus andmete visualiseerimise vahend; kuvatavate sõnade suurus oleneb sellest, kui paljud õpilased on sisestanud sisendina sama sõna.
Järgmise sammuna palus ta õpilastel arutleda, miks mõni märksõna esines sagedamini kui teised. Sõnapilve tulemus lisati spetsiaalsele veebilehele, mis oli tehtud Google Sitesi abil (vt joonis 1), kust on näha ka konkreetse klassi tulemused.

Joonis 1. Õpetaja Google-saiti saab kasutada juhiste andmiseks, küsitlustulemuste avaldamiseks ja teadaannete jaoks (nt e-õppe kuupäevade teatamiseks)
Õpetaja Riin jagas õpilastele ülesanded Google Site’i kaudu. Selleks et kasutada programmi Google Education, vajavad õpilased isiklikku kontot, näiteks Google Educationi kontot, mis on loodud nende kooli jaoks. Ülesandeid ja juhiseid saab edastada ka mõne muu tulemustabeli- ja veebisuhtlusplatvormi kaudu.
Õpilased tegid enesehindamistesti rakenduses H5P, mis aitab õpetajatel luua interaktiivset HTML-sisu ja õpitegevusi (vt joonis 2). Õpilased saavad testitulemuste kaudu oma õpiedukuse kohta kohest tagasisidet.

Joonis 2. Küsimustiku küsimus, mis on loodud programmidega H5P (vasakul) ja Quizlet (paremal)
Seejärel harjutasid nad sõnavara programmis Quizletis (või Quizizz), kus saab hõlpsalt luua õpilastele ülesandeid. Seal on õppetööks eri valikuvõimalusi, nagu õppekaardid, testid, õigekiri ja kirjutamine. Õpilased saavad oma soorituse kohta kohest tagasisidet ja võivad harjutada nii palju kordi, kui ise soovivad. Seejärel, pärast interaktiivse video vaatamist vastasid õpilased kuvatud küsimustele (H5Ps saab lisada videotele küsimusi).
Järgmine samm: paaris töötades lõid õpilased õigesti redigeeritud dialoogidega helifaili. Nende ülesanne oli koostada kaks ingliskeelset dialoogi, milles üks õpilane küsib ja teine annab juhiseid. Autentsuse lisamiseks paluti neil kasutada mõnda spetsiifilist elementi (nt tänavamüra salvestused, tugevnemine/hääbumine). Õpilased saavad neid ise salvestada või otsida internetist tasuta kasutatavaid helisid (siin on nimekiri sellistest veebisaitidest).
Salvestamiseks ja redigeerimiseks saavad nad kasutada mis tahes sobivat redigeerimistarkvara, mis neil seadmes on. Samuti saavad nad järele proovida enda või informaatikaõpetaja abil leitud digitaalset audiotööjaama (DAW) (siin on põhjalik loetelu).
Õpilased tegid lõpliku enesehindamise Google-vormil, mille õpetaja oli enne tundi koostanud. Õpetaja kasutas oma õpilaste enesehinnanguid tagasisidena, mis aitavad tal õpilaste õpikogemust paremini mõista.
Õpilased jagavad oma helifaile nii õpetaja kui ka klassikaaslastega. Nad hindavad Wooclapi kaudu üksteise lindistusi. Selle hindamise jaoks oleks kasulik esitada hulk kriteeriume. Teise võimalusena võib kasutada Flipgridi, kus on sisseehitatud rubriik.
See tava on algselt mõeldud e-õppe päevaks Puhja koolis, kui õpilased töötavad kodust. Seetõttu sobib see kaug- või põimõppeks. Ülesannete loomiseks ja õpiprotsessi hindamiseks kasutatakse erinevaid e-õppe keskkondi. See on õpilastele suurepärane võimalus harjutada iseseisvalt töötamist. Enne kui õpilased iseseisvalt tööle hakkavad, saab õpetaja selgitada, mida mõeldakse enesejuhitud õppe all ning kuidas saavad õpilased endale eesmärke ja ülesandeid püstitada.
Kui õpilased on kodus, saavad nad kirjutada dialoogi skripti jagatud faili (Google’i dokumendid) ja otsustada, milliseid helisid nad salvestises kasutavad. Iga õpilane salvestab oma dialoogiread eraldi. Seejärel ühendab üks õpilane dialoogifailid üheks salvestiseks ja seejärel lisab teine õpilane helid. Paaristööd saab korraldada videokonverentside või jagatud veebifailide kaudu. Hübriidkeskkonnas peaksid klassi õpilased olema varustatud peakomplektidega, et arutelu sujuks häireteta, kui nad räägivad oma veebipaarilisega ning koostavad või salvestavad dialoogi.
Tulemused ja saadud õppetunnid
„Kasutame seda praktikavõimalust ka tulevikus, kuid järgmine kord võiksime anda lühikese helifailinäite, mis aitab õpilastel ülesandest paremini aru saada,“ mõtiskleb Riin. Samal ajal saavad nad faili vahetult kommenteerida, et harjutada vastastikhindamist.
12–13aastased õpilased võivad vajada tuge helitöötlustööriista valimisel ja kasutamisel. Selle tegevuse ettevalmistamiseks saavad õpetajad teha koostööd IKT-õpetajatega, kuna selles on lõimitud IKT, multimeedia ja võõrkeeleõpe. Sõnavara harjutades õpivad õpilased tundma helimiksimist. Heli salvestades ja töödeldes võivad nad märgata ka helikvaliteeti mõjutavaid tegureid, nagu ruumi suurus ja varustus, kaugus mikrofonist, taustamüra jne.