Kas teadsid, et võid parandada oma keeleoskust, ületades samal ajal tõkkeid?! See ei ole sugugi metafoor. Õpetaja Joana Alice Marques Faria Idãesi põhi- ja keskkoolist toob ühe suurepärase näite lõimitud aine- ja keeleõppe kohta (LAK-õpe). 

Nii nagu eesti õpetaja loodud rõivasõnavara stsenaariumi korral, töötab ka teiste ainete ja keele lõimimine suurepäraselt, kuna see kontekstualiseerib keelematerjali. Kehalise kasvatuse teine eelis on see, et see hoiab õpilasi füüsiliselt aktiivsena, mis võib õpilasi suuremal määral kaasata.

Joana ühendab kehalise kasvatuse inglise keele sõnavaraga ja kasutab selleks ümberpööratud klassiruumi meetodit. See on õpilasekeskne juhendamismeetod, mille käigus õpilased õpivad materjali väljaspool klassiruumitunde ning tegelevad klassiruumis rühmategevuste, arutelude, praktiliste tööde ja projektidega. Sõna „ümberpööratud“ tuleneb sellest, et see, mida tavaliselt tehakse kodutööna, tehakse nüüd hoopis koolis. „Ümberpööratud klassiruumi meetod suurendab õpilaste iseseisvust ja vastutust,“ ütleb Joana. „See pakub ka praktilisi tegevusi ja õpilased muutuvad seeläbi aktiivsemaks, koostööaltimaks ja motiveeritumaks ning tunnevad õpitava vastu suuremat huvi.“

Õppetöö jälgimiseks palub õpetaja teha õpilastel mitu korda veebiviktoriine. Kahooti ja Plickersi tulemuste arutamine näitab õpilastele, mis on neile raske ja millega tuleb veel vaeva näha (joonis 1). Joanal on ka kaks puuetega õpilast, seetõttu hoolitseb ta selle eest, et tegevused kaasaksid kõiki ühtemoodi. Neil kahel õpilasel palus ta teha viktoriine, kuid jättis välja kehalised harjutused.

Plickers on veebiviktoriini tööriist, kus õpilased saavad vastata küsimustele, näidates QR-koodiga prinditud vastusekaarti. Seejärel saab õpetaja need koodid tahvelarvuti/nutitelefoniga kiiresti skannida ja vastused üles märkida.

Joana on seadnud endale ja õpilastele järgmised eesmärgid:

• motiveerida õpilasi õppima konkreetset sõnavara;
• suurendada õpilaste iseseisvust ja vastutustunnet;
• tutvustada õpilastele digitööriistu: QR-koodid, Kahoot, Padlet ja Plickers;
• toetada eakaaslaste koostööd ja võistlusmängu;
• pakkuda ja täiustada praktilisi tegevusi;
• suurendada õpilaste motivatsiooni ja seotust klassiruumi tegevustega;
• rakendada õpilasi arvestavat kohandatud õpet;
• koolitada digikodanikke.

Enne tundi saadab Joana oma õpilastele e-kirja järgmiste juhistega: 

Ülesanne 1. Juhend: „Kas sa soovid tutvuda järgmise õppetükiga, mida me hakkame praktikas rakendama? Kõigepealt loe juhised läbi, seejärel ava minu saadetud Powerpointi fail Let´s Clil jogo. Kui sa saad teada meie järgmise õppetüki pealkirja, saada mulle vastus e-kirja teel.“

Õpilased laadivad selle äpi alla, et saada QR-koodid. Seejärel peavad nad leidma peidetud sõna, kasutades QR-koode ja muid vihjeid.

Ülesanne 2. Juhend: „Loe teine ülesanne hoolikalt läbi. Kui soovid vaadata videot, klõpsa lingil hiire paremklahviga. Vaata videoid Padletist, et kõik oleks arusaadav.“ Õpilased vaatavad Padleti videoid tõkkejooksu tehnika kohta. 

Ülesanne 3. Juhend: „Nüüd võid avada töölehe 1. Loe tööleht hoolikalt läbi, et saaksid aru erialasõnavarast ja tehnikast.“ Õpilased loevad töölehte 1, kus on eesmärgid ja terminoloogia.

Ülesanne 4. Juhend: „Laadi alla tööleht 2. Lahenda sellel olev ülesanne ning hinda ennast, kas tunned kõiki ingliskeelseid sõnu tõkete kohta või pead veel juurde õppima.“ Lõpuks täidavad õpilased töölehe 2 erialasõnavara (tõkked) tundmise hindamiseks.

Joana alustas tundi Plickersi viktoriiniga, et kontrollida, kas õpilased suutsid tuvastada füüsilise tegevuse või spordiga seotud konkreetseid sõnu ja materjali. Õpetaja sai tulemusi kohe kontrollida, seega sai üldist tagasisidet selle kohta, mida õpilased teevad või ei tea ja mida nad on siiani õppinud. Neid tulemusi saab õpilastele soovi korral ka näidata.

Pärast tulemuste analüüsimist tegi ta uued töörühmad, pannes kokku vilunud ja väiksemate teadmistega õpilased. Enne jätkamist küsis ta õpilastelt, millised ülesanded nad täitsid, ja palus neil videoid visualiseerida, pöörates tähelepanu teemadele, millest nad vähem teadsid.

Seejärel võistlesid õpilased rühmades inglise-portugali sõnavaras, kasutades QR-koode ja siinseid loendeid (portugali keeles). Tundide ajal hinnati õpilaste teadmisi selle rühmatöö kaudu, kasutades selleks QR-koodilugejat. See tegevus peaks motiveerima õpilasi mängima ja võistlema kogu meeskonna nimel.

Tunni lõpus anti rühmadele 5–10 minutit arutatud mõistete esitamiseks. Teised rühmad hindasid kõiki ettekandeid, andes vihjeid selle kohta, mis oli õige, mis vale ja mis puudu, et aidata kõigil teemat mõista. 

Lõpuks kontrollisid õpilased oma teadmisi Kahooti viktoriini kaudu (inglise keeles). See on ingliskeelne tõkkejooksu üldteadmiste test, kus õpilased saavad näha ka oma tulemusi.

Joonis 1. Plickersi vastusekaart. Õpilane peab pöörama kaarti nii, et tema valitud vastus (A-B-C-D) jääb ülemisse serva

Kui klassiruumis õpetamine pole võimalik või peavad õpilased minema üle paindõppele, saab õpetaja tegevusi mitmel viisil kohandada. Kui mõni õpilane on kodus, saavad nende sõbrad või vanemad õppetööd filmida. Neid saab saata failijagamisplatvormi, digiklassiruumi haldamise tööriista kaudu või samal õpetaja kasutataval Padletil. Õpetaja ja klassikaaslased saavad videoid vaadata ja neid hinnata ning kasutada hindamismaatriksit õpetajapoolse ja vastastikhindamise jaoks. Täielikult veebi- või hübriidkeskkonnas saab viktoriine teha klassiruumis veebiviktoriini tööriistaga, kuna Plickersi kaarte ei saa sel juhul kasutada.