Digitaalse kujundava hindamise tutvustusteie koolile

Digitaalne kujundav hindamine (DKH) aitab õpetajatel kohandada oma tööd õpilaste vajaduste järgi ja nõnda parandada õpitulemusi. See tööriistakomplekt pakub koolijuhtidele õpetajate, direktorite ja poliitikakujundajate vaateid DKH eduka rakendamise kohta.

Miks on kujundav hindamine minu koolile vajalik?

Kujundav hindamine edendab mõtteviisi, et alati saab teha paremini, innustab end arendama, julgustab õpetajaid kohandama oma tööd õpilaste vajadustega ning edendab kogu kooli õpikultuuri, milles õpilased ei karda teha vigu ja saavad oma eksimustest õppida.

Nii õpetajad kui ka õpilased tajuvad sageli, et hindamine on midagi, mis järgneb õppetööle, lisakoormus, mis pole õppeprotsessiga otseselt seotud. Hindamise lõimimine õppetöösse ei ole alati endastmõistetav; mõned õpetajad keskenduvad testideks õpetamisele või tahaksid pühenduda rohkem sellistele oskustele nagu kriitiline mõtlemine, kuid ei leia selleks aega. Kujundav hindamine mitte ainult ei ehita silda õppimise ja hindamise vahele, vaid soodustab ka pädevuse arendamist säärastes valdkondades nagu kriitiline mõtlemine ja õppimisoskus.

Koolijuhid panustavad pigem (kokkuvõtlikesse) testidesse, kuid praktika on näidanud, et kujundav hindamine parandab õppetööd ja saavutusi tõhusamalt. Lisaks võib kujundavat hindamist alustada väikeste sammudega ja rakendada seda hiljem kõigis õppeainetes. 

Mis on kujundav hindamine?

Kujundav hindamine (KH) võib tunduda erinev tavapärasest kokkuvõtlikust hindamisest ja standardtestidest, kuid see ei tähenda, et KH ei oleks samaväärne. Üks on kindel: KH aitab õpilastel edukalt teste sooritada. Aga mida kujundav hindamine tähendab? 

Black ja Wiliam (2010, lk 82, inglise keeles) on kirjeldanud kujundavat hindamist kui „kõiki neid tegevusi, mida teevad õpetajad ja õpilased üksteist hinnates ning mis annab tagasisidena teavet, mis aitab tõhustada õpetamist ja õppimist. Hindamine muutub kujundavaks siis, kui õpetamisel saadud tõendusmaterjali kasutatakse õppetöö kohandamiseks õpilaste vajaduste järgi.“ Teisisõnu, hindamine on kujundav, kui õpetajad kasutavad saadud tõendeid järgnevate õpitegevuste kohandamiseks või asjakohase tagasiside andmiseks, aidates nõnda õpilasel oma tööd parendada. Siinne video õpetajatelt ja ekspertidelt tutvustab kujundavat hindamist lähemalt.

 

On levinud eksiarvamus, et kujundav ja kokkuvõtlik hindamine on kaks erinevat viisi õppimistõendite kogumiseks. Tegelikult saab samu tõendeid kasutada nii kujundava kui ka kokkuvõtliku hindamise järelduste tegemiseks. Üldiselt on need aga kaks erinevat mõtteviisi selle kohta, millist teavet koguda. Kokkuvõtliku hindamise puhul on oluline, et järeldust õpilase kohta saaks võrrelda tema varasemate tulemustega (nt eksamid, esseed). Seetõttu põhineb kokkuvõtlik hindamine tavaliselt standardsetel hindelistel lõpptestidel. Kujundava hindamise käigus saavad õpetajad uurida ja proovida eri tavasid (nt õpilaste õpipäevik või digitaalne õpimapp), saamaks õppetöö kohta sügavamaid ja üksikasjalikumaid tõendeid, et teha õigeid otsuseid ja toetada oma õpilasi.

Kokkuvõtlik hindamine põhineb tavaliselt hindelistel testidel, kuid testist ei saa automaatselt kujundava hindamise vahendit, kui seda ei hinnata. Õpetaja või õpilane peab saama kasutada tõendeid oma järgmiste sammude astumiseks ja kohandamiseks.

Õpilased ei pruugi kujundavat hindamist väärtustada, sest nad on harjunud keskenduma hindelistele testidele. Mõned lapsevanemad võivad muretseda ka selle pärast, et kujundavale hindamisele pühendumine häirib õpilaste valmistumist hindelisteks testideks. Tegelikult parandab kujundav hindamine õpilaste saavutusi, sest aitab õpilastel oma töö eest ise vastutada, mõista enda nõrku külgi ja teada, kuidas edasi areneda. Seetõttu on tähtis teavitada vanemaid kujundava hindamise eelistest.

Peale selle, et kujundav hindamine võimaldab õpetajatel õppimist jälgida ja selle põhjal järgmisi samme kavandada, muudab see ka õpetajate ja õpilaste rolli ning mõtteviisi. Kujundava hindamise jaoks peab õpetajatel olema ettevõtlik mõtteviis, veendumus, et kui õpilased pingutavad, saavutavad nad paremad tulemused. See tähendab muu hulgas seda, et õpilastele antakse rohkem hääleõigust ja neid julgustatakse oma õppimise eest ise vastutama. Kui õpilased hindavad ennast ja oma eakaaslasi, astuvad nad sammu edasi, et saada paremaks ja iseseisvamaks õppijaks.

Miks on digitaalne kujundav hindamine minu koolile oluline?

Kujundavat hindamist saab täiustada ja tõhustada, kasutades digitööriistu, nn digitaalset kujundavat hindamist (DKH). Digivahendid võivad kujundavat hindamist mitmekesistada ja hõlbustada, säästa aega hinnangute andmisel, lihtsustada kogemuste jagamist eakaaslastega ning võimaldada õpilastel kontrollida oma varasemat tööd ja saadud tagasisidet, et õpitu püsiks paremini meeles.

Digivahendid hõlbustavad õpilaskeskset, asünkroonset või ümberpööratud klassiruumi tegevust, mis edendavad iseseisvat õpet ja digipädevust. Näiteks saavad õpilased jätkata koostööd rühmaülesannete täitmisel väljaspool klassiaega, suhtlusplatvormidel või seirevahendite kaudu. Õpetajad (ja mõnel juhul ka kolleegid) saavad nende tööriistade abil jälgida õpilaste edusamme, et neid järgnevates tegevustes juhendada.

Digivahenditega toetatav kujundav hindamine (nt veebiviktoriin) võimaldab õpetajatel suurendada õpilaste motivatsiooni, saada rohkem teada oma õpilaste õpitavadest ja kavandada järgmisi tegevusi, et lõputestid läheksid edukamalt. Paljud klassiruumi uuringud (nt Bhagat & Spector, 2017; Faber, Luyten & Visscher, 2017; Wall et al. 2006, kõik inglise keeles) on mõõtnud kujundavat hindamist IKT-põhistes keskkondades ning leidnud, et kui seda tõhusalt kasutada, mõjutab see õpilaste saavutusi. 

Õpetajad saavad kasutada digivahenditega kogutud andmeid õpilaste õppetöö kohta aasta ringi, et klassiruumis õpetamist hõlbustada. Eri õppeainete ja klasside õpetajad võivad enne lõpueksameid vahetada üksteisega hinnanguid ning arutada hõlpsamalt, kus on vaja rohkem tuge (kokkuvõtlik hindamine). Kogutud andmeid õpilaste õppetöö kohta saab jagada ka vanematega, et kaasata neid oma lapse õppimisse edasiviival ja arendaval viisil.

(Digitaalne) kujundav hindamine hõlmab ka õpilastelt tagasiside saamist. Kui anda õpilastele rohkem hääleõigust, muutub koolikliima ja kogu koolis kujuneb reflekteeriv õpikultuur. Õpetajate roll selles protsessis muutub: nad juhendavad, hõlbustavad, annavad korrapäraselt tagasisidet ning osalevad vestlustes, mis aitavad õpilastel olla aktiivsed, reflektiivsed ja vastutustundlikud.  Nad loovad klassiruumis usalduskultuuri, kus õpilased võivad julgelt rääkida, mida nad teevad ja millest nad aru ei saa, ning kus vigu ei peeta mitte tagasilöögiks, vaid võimaluseks õppida. Digitööriistad saavad seda protsessi veelgi kiirendada. Näiteks võivad õpetajad koguda tagasisidet (nt veebiviktoriini kaudu) anonüümselt, et õpilased saaksid oma arvamust paremini väljendada ega kardaks teha vigu. Lõpuks võimaldavad koostööpõhised veebikeskkonnad õpetajatel ja õpilastel vahetada tagasisidet õpilaste projektide kohta kogu õppeaasta jooksul.
„Kõik taandub õpetaja ja õpilase suhtele; kujundav hindamine peaks muu hulgas õpilast julgustama õpetajale tagasisidet andma.“
Marc van Dongen Augustinianumi ülikooli rektor, Eindhoven, Holland 

Kuidas alustada DKHd oma koolis?

Kõige tähtsam on haarata härjal sarvist, astuda esimene samm, liikudes edasi tasahaaval. Seejärel tuleks viimistleda protsessi koos õpetajate, õpilaste, personali ja vanematega.

DKH tutvustamine tähendab, et olete muutusteks valmis. Mõelge oma kooli probleemidele, millega soovite tegeleda. Kas on asju, mis töötavad hästi, kuid mida saab parendada? Milles DKH abi seisneb? Milliseid positiivseid muudatusi soovite teha ja miks? Plaanide kirja panemine aitab neid konkretiseerida ja hinnata nende mõju. Siinsest tööriistakomplektist leiate selleks vajalikke juhtnööre [muutuste teooria tööriistad]

 

Esialgu võib olla raske hinnata, kas teie plaanid DKH juurutamiseks teie koolile sobivad ja on tõhusad. Nagu kõigi uute asjade puhul tavaks, alustage tasahaaval, katsetades. Proovige koos paari õpetajaga midagi, vaadake, kuidas see läheb, koguge tagasisidet, õppige sellest ja seejärel laiendage seda, kaasates rohkem kolleege. Õigupoolest sarnaneb see kujundava hindamise protsessidega, s.t tegutsetakse tagasiside põhjal.

DKH katsetamisel kaasake õpetajad juba planeerimisetapis. See tagab nende osaluse ja aitab neil võtta vastutust, väljendada enda vajadusi ning olla avatum DKH kasutuselevõtul ja selle kohandamisel oma klassidele. Julgustage neid regulaarselt kohtuma, et vahetada kogemusi ja teha otsuseid selle kohta, milliseid digitööriistu ja DKH tavasid proovida, selle asemel et öelda neile ise, mida teha.

Alguses pole vaja kõiki veenda. Alustage motiveeritud nende õpetajatega, kes on avatud uuendustele ja katsetustele. Õpetajad, kes on muutuste suhtes skeptilisemad võivad olukorras, kus midagi uut kõik peavad tegema, tajuda, et see on häiriv või ohustab nende väljakujunenud tavasid. Muutusi pelgavate kolleegidega tegelemine on muidugi suurem proovikivi ja nõuab juhilt väga häid veenmis- ja juhtimisoskusi. Sellegipoolest on oluline, et iga õpetaja arvamust kuulataks, eriti kui ta on DKH suhtes skeptiline. Nende arvamused võivad aidata teie plaane kujundada nõnda, et need vastaksid kõigi vajadustele ja tagaksid kaasatuse.

Kuidas ma saan oma koolis DKHd toetada?

Allpool on toodud punktid, mida tuleb arvestada, kui plaanite DKH alustamist või toetate oma koolis täiendavaid DKH tavasid.

On tähtis, et saavutaksite õpetajate ja teiste koolitöötajate, õpilaste ning vanemate vahel ühise arusaama sellest, mis on DKH ja kuidas see seondub kokkuvõtliku hindamisega. Kuigi DKH tavad võivad olla üsna mitmekesised, on nende ühine eesmärk mõista iga õpilase õpivajadusi, et aidata neil oma õppimist paremini kontrollida. Selle ühise arusaama olemasolu tagab, et DKH rakendamine on klassiruumides järjepidev ja hoidutakse väärarusaamadest.

Paljude DKH tavade tarvis peaks igal õpilasel ideaalis olema juurdepääs oma seadmele, mida ta saab kasutada nii koolis kui ka kodus. Kui see nii ei ole, siis võivad õpetajad (võrdsete võimaluste loomisel) tutvustada klassiruumis toimuvaid tegevusi, nagu veebiviktoriinid, arvuti ja ekraani vahendusel, ning õpilased kasutavad vastamiseks oma seadmeid (tahvelarvuti, nutitelefon, sülearvuti). Muul juhul saab mõne klassi jaoks kasutada kooli arvutiklassi. Ideaalis võiks klassiruumides olla internetikiirus 10 Mbps, millest piisab video allalaadimiseks või voogesituseks vähemalt ühes klassiruumis olevas arvutis. Eestis koolid on üldjuhul varustatud piisavalt kiire interneti ühendusega.

Digitööriistad pakuvad teksti lugemise ajal võimalust koguda eri andmeid lihtsamad võimalused on väiksed viktoriinid teksti sees kuni keerukamate tarvaradeni, mis salvestavad silmade jälgimise andmeid. See toob kaasa uusi riske ja kohustusi. Mõelge koos oma õpetajatega, milliseid andmeid nende kasutatavad digitööriistad salvestavad, kus neid hoitakse ja kuidas neid töödeldakse (nt kas pakkuja kasutab neid ärieesmärkidel). Vaadake seda videot, et saada lisateavet digitööriistade kasutamise kohta hindamisel.

Uuringud on näidanud, et kuigi vanematel võib esialgu olla kahtlusi kujundava hindamise suhtes, muutuvad nad toetavaks, kui nad on hästi teavitatud (vt ingliskeelset ülevaadet).  Informeerige vanemaid DKH eelistest, rõhutades selle väärtust lastele ja seda, kuidas nad saavad aidata oma lapsel saada iseseisvamaks õppijaks. Andmekaitsega seotud murede hajutamiseks kinnitage neile, et nende lapsel on turvaline selliseid digitööriistu kasutada, kuid enne veenduge, et see tõepoolest nii on. Kooli haridustehnoloog ja IT juht aitavad kindlaks teha, millised digitaalsed vahendid on õppetegevusteks sobivad.

Kui õpetajad katsetavad uusi õpiviise, vajavad nad õppimiseks ja ettevalmistuseks lisaaega. Ideaaljuhul oleks see aeg nende töö üks osa. Kui see pole võimalik, võivad  õpetajaid DKHga tegelema innustada muud stiimulid, nagu koolitus ligitõmbavas keskkonnas, töö tunnustamine jms. Õpetajad vajavad aega ka selleks, et vahetada kolleegidega ideid ja valmistada ette DKHd lõimivaid tunde. 

Looge avatud teabevahetuse kultuur, mis julgustab õpetajate, vanemate, õpilaste ja koolijuhtide vahel tagasiside andmist. Pakkuge õpetajatele võimalusi korrapäraselt oma tavasid teiste õpetajatega jagada ning julgustada õpilasi ja vanemaid oma õpikogemuste kohta tagasisidet andma. See edendab keskkonda, kus on turvaline tagasisidet anda, oma arvamust avaldada ja ka vigu teha.

Õpetajad vajavad digivahendite koolitust, eriti kui nad kasutavad neid esimest korda. Koolitustel saab käsitleda nii tehnilisi aspekte kui ka seda, kuidas neid tulemuslikult kujundava hindamise jaoks kasutada. Väliskoolitajate kutsumine ei pruugi olla vajalik, kaaslastelt õppimine võib olla isegi tõhusam ja anda püsivamaid tulemusi. IKT-koordinaator, õpetajad, kes juba kasutavad digitööriistu, või kolleegid, kes on motiveeritud uusi ideid katsetama, saavad koolitusi läbi viia. 

Õpetajad õpivad üksteiselt kergesti, seega looge jagamisvõimalusi. Samuti saavad nad ühendada jõud DKH tavade kasutamisel; näiteks võib sotsiaalteaduste õpetaja teha koostööd informaatikaõpetajaga, korraldades ühistunni, kus käsitletakse muu hulgas digipädevust digiõppevahendite kaudu. 

Koolijuhina muudab teie toetus õpetaja individuaalseid ja kollektiivseid algatusi. Julgustage õpetajaid seda tööriistakomplekti kasutama ja DKH õpistsenaariumidest inspiratsiooni ammutama.

DKH taristu

Kuna DKH hõlmab digiõppevahendite kasutamist, peavad olema loodud vajalikud tehnilised ja logistilised tingimused. Nende hulka kuuluvad digiseadmete kättesaadavus, internetiühendus, koolitusvõimalused ja piisav aeg. Nendes küsimustes võib abi paluda IKT eest vastutavalt töötajalt.

Selle asemel et tunda pettumust ideaalse taristu puudumise pärast, vaadake üle olemasolevad võimalused ja piirangud,  ühendused, teenused, rakendused ja seadmed ning uurige, kuidas nende abil õpieesmärke toetada. 

 

Kui digitööriistu on lihtne tundma õppida, kasutavad õpetajad ja õpilased neid korrapäraselt. Kui neid saab klassiruumis hõlpsasti rakendada, ei pärsi need õpieesmärkide saavutamist. Õpetajad ja IKT-administraatorid saavad aidata õigete tööriistade leidmisel.

Milliseid digitööriistu õpetajad kasutavad? Õpetajatel on vaja teada, kuidas need tööriistad õpilaste andmeid talletavad ja töötlevad. Olenevalt andmetöötlusviisist võib olla turvalisem kasutada tööriista ilma õpilaskontosid loomata. Muud kaalutlused on õpetajate ja õpilaste kasutusmugavus ning eri digirakenduste koostalitlusvõime. Selles juhtumiuuringus on käsitletud andmekaitset üksikasjalikumalt.

Mida projekti Assess@Learning tööriistakomplekt pakub

Projekti Assess@Learning tööriistakomplekt pakub eri juhtumiuuringuid ja juhiseid. Need aitavad koolijuhtidel kavandada meetmeid, mis toetavad õpetajaid DKH rakendamisel või edasiarendamisel. Õpetajatele, õpilastele, vanematele ja poliitikakujundajatele mõeldud jaotised väärivad samuti lugemist, et paremini mõista nende rolli DKHs.

Juhtumiuuringud
Koolijuhtidele
/poliitikakujundajate jaoks

Juhtumiuuringud illustreerivad koolijuhtide ja poliitikakujundajate tegevusi, mis võimaldavad DKHd rakendada. Need annavad ülevaate ja inspiratsiooni, kuidas oma koolis DKH-ga alustada.

Vt lisaks 
Muutuste teooria tööriistakomplekt
Koolijuhtidele

Projekti Assess@Learning muutuste teooria tööriistakomplekt aitab koolijuhtidel määratleda eesmärgid ja tegevused DKH tutvustamiseks oma koolis. Jagage oma ideid ka teistega.

Vt lisaks 
Õpistsenaariumid
õpetajatele

Need on näited DKH tavade kohta seitsme riigi õpetajatelt. Julgustage õpetajaid neilt inspiratsiooni saama ning uusi tööriistu ja tavasid proovima.

Vt lisaks 
Pedagoogikasõnastik
igaühele

Projekti Assess@Learning sõnastikus on määratletud selles juhendis mainitud mõisted, meetodid ja tööriistad.  

Vt lisaks 
Digivahendite sõnastik
õpetajatele

On palju tööriistu, mida õpetajad saavad kasutada digitaalse kujundava hindamise hõlbustamiseks. See sõnastik annab kiire ülevaate kasulikest digitööriistadest ning nende eri võimalustest ja keelevalikutest.

Vt lisaks