Infoturve ja andmekaitse Hollandi koolides
Kokkuvõte
Haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumi rahastatud organisatsioonina juhendab Kennisnet Hollandi koole turvaliste IKT-aluste loomisel. Hariduses kasutatavad digitööriistad tekitavad uusi küsimusi privaatsuse, infoturbe, õpiandmete vahetamise ja omamise kohta. Et õpetajad ja õpilased saaksid õpiprotsessi tõendusmaterjali tõhusalt kasutada, peavad nad olema nendest probleemidest teadlikud. Lisaks peaksid poliitikakujundajad seadma õiged tingimused. Siinses juhtumianalüüsis kirjeldatakse Hollandi privaatsusküsimusi ja töökava, mida on vaja selleks, et sõlmida müüjate/tarnijatega antud valdkonnas õiged lepingud.
Image: Fractal Pictures / Shutterstock.com
Saate selle artikli PDF-vormingus alla laadida siit.
Kontekst
Hollandi keskkoolidel on haridusvaldkonnas teatav autonoomia. Viimase kahe kooliaasta õpilaste kohta kehtib enamjaolt riiklik õppekava, mis sisaldab 60% tunnikavadest (ja mis on tsentraalselt katsetatud). Õppekavas kirjeldatakse üksikasjalikult, mida nad peavad teadma ja oskama. Hariduslik tõlgendus, sealhulgas õppestrateegiad, on aga alati õpetaja valida. Hollandis on riiklikud eksamid ainult keskkooli viimasel kahel aastal.
Teisalt pakub keskhariduse madalamate klasside õppekava koolidele rohkem vabadust oma valikuid teha. Järelevalvet teeb haridusinspektsioon, mis on valitsusega seotud asutus, kuid millel on iseseisev staatus.
Kujundava hindamise tavad on kooli otsustada ja neil on palju vorme. Õppetöö kohandamiseks ja tagasiside ettevalmistamiseks kasutatakse paljusid digitööriistu alates klassiruumi küsitlusvahenditest kuni väga ulatuslike süsteemideni, kus on rubriigid ja järelsoovitused (mõni neist suudab luua ka automaatset tagasisidet).
Paljud koolid kasutavad kujundavaks hindamiseks digitööriistu, kuna need võivad salvestada vajalikku spetsiifilist teavet. Õpetajad näevad lühidalt, mida on õpitud, kuidas see õnnestus ja mis oskusi peavad õpilased veel täiendama. Lisaks on õpetajatel oma arhiiv, mida nad saavad tagantjärele üha uuesti sirvida, et kontrollida, kuidas varasemad tööd õnnestusid.
Hindamine ja digiteerimine on lahutamatult seotud. Kuid kui tähelepanu kujundavale hindamisele kasvab, suureneb ka poliitikakujundajate tähelepanu riiklikul tasandil. Seetõttu tuleb privaatsuse ja infoturbe puhul täita teatavad eeltingimused, nagu käesolevas dokumendis Hollandi kontekstis kirjeldatakse.
Juhtuuring kujundava hindamise teemal
Leidsche Rijni kool (NL) algatas juhtuuringu kujundava hindamise teemal. Õpilased Fedor, Milan, Souraya ja Emma kirjeldasid seda järgmiselt: „Nüüd ma valin oma ülesanded ise ja näen, millist kasu sünnib kodutöödest.“
Juhtprojekti alustati kolmandal aastal Hollandi nn HAVO taseme (gümnaasium) õpilaste õppekava osana. Kõik õpilased saavad tagasisidet tunnis tehtud tööde kohta. Samuti võivad nad valida, kas nad tahavad kasutada näiteks visuaalmaterjali või õpikut. Lisaks vestlevad kõik õpilased oma mentoriga 15 minutit nädalas. Seejärel räägitakse õpilase edusammudest, aga ka sellest, kuidas õpilane end tunneb.
Ajalooõpetaja Nelleke Veels selgitab, et igale õpilasele antakse võimalus sooritada enne lõpptesti praktikatest. „Kuna peame täitma üleminekunormi 3.–4. aastani, tehakse igas õppeaines neli hindelist testi aastas. Praktikatest ja ülesanded tagavad, et õpilased teavad, kas nad on materjali omandanud.“
Haridus tugineb üha enam IKT-le. Eri süsteemide salvestatava teabe, sealhulgas isikuandmete, arvutiklõpsupõhimõtte ja (ametlike) testitulemuste hulk suureneb iga päevaga. Seetõttu on oluline, et andmehaldus oleks korras, et mitte kaotada ülitähtsat teavet õpiprotsessi kohta.
Digitööriistade kasutamist on lihtne juurutada, kuid koolidel peaksid olema tarnijate/müüjatega selged kokkulepped. Suur proovikivi on saada ühendust ja seada tingimused tasuta toodete rahvusvaheliste tarnijatega. Mõnikord on selle korraldamine koolile isegi võimatu või väga kulukas ülesanne. Privaatsus on väiksem probleem, kui õpilased kasutavad tööriistu brauseris külaliskonto kaudu või varjunime režiimis (nt Socrative, Kahoot!). Kuid kui õpilane peab süsteemi sisse logima või sisestama sinna oma isikuandmed (näiteks nimi, sünniaeg või elukoht), peavad koolid olema selle tagajärgedega kursis. Järgnevas ingliskeelses artiklis on kirjeldatud sisselogimise keerukust kombineeritud platvormidel, nagu Google, Microsoft või Apple.
Seetõttu nõuab digitööriistadega töötamine kujundava hindamise puhul häid kokkuleppeid, teadlikkust (ja teadmisi) võimalikest riskidest ning asjatundlikku kultuuri ja teadlikkust õpetajate, õpilaste, koolipidajate ja poliitikakujundajate seas. Õpilaste infoturbe ja privaatsuse eest vastutab kogu ökosüsteem.
Hollandi organisatsioonid peavad Google’it vastutavaks andmekaitseriskide eest
Hariduses salvestatakse ja vahetatakse üha enam (isiku)andmeid digitaalselt. On oluline teha seda ohutult ja vastutustundlikult. Groningeni ülikooli (RUG) ja Amsterdami (HvA) tellitud uuringud näitavad, et Google G Suite’i kasutamisega kaasnevad privaatsusriskid. Riskid on seotud nn metaandmete kogumisega Google’i poolt. Kaks organisatsiooni (SURF ja SIVON) toetasid seda uuringut ning peavad Google’iga läbirääkimisi tagamaks, et Google kõrvaldab need privaatsusriskid.
Privaatsusriskid on ilmnenud Google G Suite’i nn andmekaitse mõju hindamise (DPIA) kaudu. DPIA annab ülevaate, kuidas andmeid kogutakse, mida nendega tehakse ja millised on riskid. Justiits- ja julgeolekuministeerium on lasknud eksportida DPIA ettevõtte versiooni ning Groningeni ülikool ja HvA on lasknud teha Google G Suite Educationi uuringuid. Kaasatud on ka SIVON, Kennisnet, PO nõukogu ja VO nõukogu (vastavalt põhi- ja keskkooli nõukogu).
Infoturbe eesmärk on säilitada ühtsed meetmed teabe usaldusväärse edastamise tagamiseks. Teavet ei tohiks muuta (pettuste või heade kavatsuste tõttu) ega kustutada, eriti kui see puudutab olulisi andmeid, nagu testitulemused (edukas/ebaõnnestunud) või õpiväljundeid (hea/halb).
Infoturve keskendub järgmistele aspektidele:
- Kättesaadavus: andmete ja/või funktsioonide õigeaegne kättesaadavus. Kui kool soovib, et õpilased kasutaksid konkreetset tööriista, nt viktoriini jaoks, peaks see tööriist olema sellel konkreetsel ajal ligipääsetav. Õpilane peaks saama sisse logida, tööriista kasutada ja küsimustele vastata. Näiteks peaksid server ja tööriist tulema toime paljude samal ajal sisse logivate õpilastega.
- Terviklikkus: andmete ja/või funktsioonide õigsuse ja täielikkuse määr. Mõelge näiteks eksamitulemuse korrigeerimisele. Kui andmeid hiljem muudetakse, võivad sellel olla ebasoovitavad tagajärjed.
- Konfidentsiaalsus: kuivõrd on juurdepääs andmetele ja funktsioonidele piiratud isikutega, kellel on selleks volitus. Näiteks ei tohiks vanemad tavaolukorras pääseda ligi teiste laste andmetele. Samuti peaksid koolid kaaluma, kas õpilased saavad üksteise testitulemusi vaadata.
Ebapiisav infoturve võib põhjustada koolile soovimatuid riske, mis võivad tekitada rahalist ja mainekahju.
Andmeturberikkumised Stanislasi koolis
Pijnackeris asuva Stanislasi kooli näide illustreerib juhtumit, mida koolid peaksid vältima. Nimelt sai kool õpilastelt, vanematelt ja õpetajatelt mitu teadet, et veebikonverentsivahendis Zoom on tundide ajal nähtavad sobimatud pildid või tekstid.
Kui õpilastele näidati veebitunnis pornograafilisi pilte, otsustas kool Zoomi kohe peatada. Stanislase kolledži piirkonnas on kuus kooli. „Enamasti näitavad selliseid pilte või tekste inimesed, kes pole kooliga seotud ja kes on klassi platvormile ebaseaduslikult juurde pääsenud,“ kirjutab kool vanematele saadetud kirjas.
Privaatsus on seotud isikuandmetega, mis on igasugune teave, mis võimaldab otseselt või kaudselt tuvastada füüsilist isikut. Isikuandmete jagamine peab olema reguleeritud kehtivate seaduste ja määrustega. Seetõttu puudutab see otseselt poliitikakujundajaid ja koolijuhte.
Näiteks on olemas pilgujälgimistehnoloogia, mis loob hariduses uusi võimalusi. Lugemisprobleeme ja -strateegiaid saab kindlaks teha ning parandada sihipärase tagasiside ja kohandamise abil. Kuid nagu biomeetria või terviseandmete kasutamisel, tekitab ka see uusi privaatsusprobleeme.
Pilgujälgimistehnoloogia ja kujundav hindamine
Pilgujälgimistehnoloogiat kasutatakse muu hulgas (kaubanduslike) veebisaitide täiustamiseks. Nii näevad disainerid täpselt, milliseid osi veebisaidi kasutajad vaatavad ja kui kaua. Ühel hetkel otsustasid teadlased katsetada seda hariduseesmärkidel. Kuid mis eesmärgid need täpsemalt on?
Pilgujälgimistehnoloogia abil saab ülesande ajal jälgida, kuhu õpilased ekraanil vaatavad. Nende andmete põhjal näeb õpetaja näiteks seda, mis tüüpi sõnu õpilased raskesti loevad. Vaadake ka siinset videot (inglise keeles), kus selgitatakse, kuidas aitab pilgujälgimistehnoloogia lugemisraskusi tuvastada (nt sõnade vahelejätmine) ja toetada õpilasi, kes on nendega hädas.
Samuti saavad õpetajad jälgida, kas mõned lehe elemendid on liiga häirivad, st kui pilk eemaldub nende pärast teatud tekstiosadest. Kujundajad saavad sellist teavet kasutada digiõppematerjali kohandamiseks ja täiustamiseks.
Uued tehnoloogiad, pilgujälgimine, HoloLenses või virtuaalreaalsus, tekitavad uusi küsimusi. Poliitikakujundajad peaksid olema teadlikud sellest, kuidas mis tahes digitööriist salvestab, töötleb ja jagab lihtsamaid andmeid, näiteks GPSi ja klõpsukäitumist, ning isegi dokumenteerib õpilaste töö ajalugu (nt mis kell õpilane mingi ülesande täitis). Sõna „töötlemine” hõlmab seaduse järgi kogumist, salvestamist, korrastamist, hoiustamist, ajakohastamist, muutmist, hankimist, konsulteerimist, kasutamist, edastamise, levitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise kaudu avalikustamist, koondamist, linkimist, varjestamist, kustutamist ja andmete hävitamist.
Poliitikakujundajad ja IKT-administraatorid, kes vastutavad privaatsuse eest koolis, peavad hoolikalt läbi mõtlema, miks keegi mingit tööriista kasutab, mis on selle eesmärk ja mis teavet sellega salvestatakse. Kool peab korraldama digivahendite kasutamist nõuetekohaselt ja määrama konkreetsed tarnijad, kellega koostööd teha.
See tähendab ka, et kool peab vanemaid nõuetekohaselt teavitama, õpetama õpetajatele digivahendite kasutamist ja arutama õpilastega, miks teatud tööriistad õppetööks ei sobi. Lõppude lõpuks on see õpilase enda kohta. Kui ta ei tunne end mugavalt, peaks see olema läbiräägitav. Infoturbe ja privaatsuse korraldamisel on tungivalt soovitatav alustada riskianalüüsiga.
Andmekaitse: riskianalüüs Leideni koolides
25. mail 2018 hakkas kehtima uus andmekaitseseadus (hollandi keeles GDPR või AVG). Seda asusid rakendama ka Leideni koolinõukogu 16 algkooli ja 2 keskkooli (nn SCOL). SCOLi andmekaitseametnik (hollandi keeles FG) Melle Klamer ja SCOLi juhatuse esimees Frits Hekstroe räägivad oma lähenemisviisist riskianalüüsi valguses:
„Esmalt lasime teha riskianalüüsi ning kasutasime seda lähtekohana meie edasiseks infoturbe- ja privaatsustööks,“ ütleb SCOLi andmekaitseametnik (FG).
„Esialgu olime selle teema jaoks loonud laia töörühma. Jõudsime kiiresti järeldusele, et tõhusam on töötada väikese otsustava grupiga. Seetõttu alustasime koostööd juhatuse sekretäri ja kommunikatsiooninõunikuga. See oli vilgas rühm, kes suutis riskianalüüsi punaste punktidega kiiresti edasi liikuda. Need punktid puudutasid kolme valdkonda: poliitika, tehnoloogia ja käitumine.“
Organisatsioon Schoolinfo, mille eesmärk on toetada koolide digiteerimist, on teinud Hollandis palju tööd selleks, et kirjeldada häid tööriistu koolidele ja õpetajatele, kes soovivad kasutada digivahendeid.
Kui kool kasutab selliseid digirakendusi, mis sisaldavad õpilaste ja töötajate isikuandmeid, peaks ta sõlmima tarnijaga kokkuleppe. Kooli juhtkond peaks tagama, et seda teavet hoitakse turvaliselt ning et seda ei kuritarvitata ja sellesse ei häkita. Kennisnet on seetõttu välja töötanud kaks dokumenti, mida koolid saavad kasutada tarnijatega heade lepingute sõlmimiseks. Mõlema dokumendiga saab tutvuda allpool, et kasutada neid poliitikakujundajate abistamiseks:
GDPRi uus privaatsusseadus kohustab kooli fikseerima tarnijatega sõlmitud turvalisus- ja privaatsuskokkulepped nn töötleja lepingus. See sisaldab kokkuleppeid tarnijatega (nimetatakse ka töötlejateks) isikuandmete käitlemise kohta. Neid lepinguid on juriidiliselt põhjalikult katsetatud, kuid teiste riikide puhul võivad need vajada kohandamist. Kennisnet on koostanud ka privaatsuslepingu allkirjastanud tarnijate nimekirja.
Samm 1: kas tarnija juba on liitunud privaatsuslepinguga?
Selle kohta saate küsida tarnijalt või vaadata olemasolevat seotud tarnijate loendit. Kui tarnija pole (veel) seotud privaatsuslepinguga, paluge tal seda teha.
Samm 2: nõudke tarnijalt töötleja lepingut
GDPRi kohaselt peab kooli juhtkond tagama töötlemislepingu. Taotlege tarnijalt lepingu täidetud koopiat. Kokkuleppe järgi peavad koolid saama tarnijalt töötlemislepingu nelja nädala jooksul pärast taotluse esitamist.
Samm 3: kontrollige töötleja lepingut
Lepingu kättesaamisel peavad töötlejad kontrollima, kas leping on nõuetekohaselt täidetud ja ega tarnija ei ole originaalteksti kohandanud.
Samm 4: töötleja lepinguga nõustumine ja selle tagasilükkamine
Kas töötleja leping on korrektne? Kui nii, saab kooli juhtkond sellele alla kirjutada. Kokkuvõttes vastutab õpilaste ja töötajate privaatsuse eest selleks pädev asutus.
Uurimistöö – meie ja tehnoloogia suhte hindamine ning selles kahtlemine
Haridusvaldkonna futurist Keri Facer (2011) soovitab julgustada õpetajaid ja õppijaid mõistma nende suhet tehnoloogiaga ja selles kahtlema ning arutlema selle üle, kuidas nende nimel teavet kogutakse ja filtreeritakse. Facer märgib: „Teabe filtreerimisel, nagu ka meie otsimootorites, ei saa me suhtuda nende süsteemidega suhtlemisse kui lihtsalt nende kasutamisse. Selle asemel on neil aktiivne roll meie suhtluse kujundamisel ja haldamisel.“ (lk 66)
Lõpuks võivad õpetajad olla uue digitööriista kasutuselevõtul liiga innukad ja kärsitud ega arvesta sellega, et selline tööriist töötleb isikuandmeid. Seepärast töötas Kennisnet välja enesehindamise rakenduse Appchecker (saadaval inglise keeles). See on kujundatud veebivormi/kontroll-loendina, mis palub kasutajal arvestada privaatsusega seotud tegureid digitööriista valimisel (nt kas tööriist palub isikuandmeid täita või kas see küsib ligipääsu nutitelefoni või arvuti osadele). Lisaks jagab see rakendus nende küsimuste kohta selgitusi. Selle tööriista eesmärk on suurendada õpetajate ja koolide teadlikkust infoturbe vallas.
Uurimistöö – eetikaraamistiku arendamine, mis aitab teha otsuseid haridustehnoloogiate kasutamise kohta
Olcott jt (2014) tegid koostööd Kataloonia koolidega, et analüüsida digitehnoloogia kasutamisega seotud eetikaküsimusi ja -valikuid, võttes arvesse ka muid kohalikke ja riiklikke asjaolusid. Seejärel töötasid nad välja eetikakontekstil (ECC) põhineva raamistiku, et juhendada, kuidas teha otsuseid eri digitehnoloogiate võimalike kahjutegurite ja/või eeliste kohta inimestele ja rühmadele.
Raamistik sätestab neli põhimõtet, mida valitsused, ettevõtted, haridustöötajad, eraisikud ja teised peavad arvesse võtma:
- Tehnoloogia vastutustundliku, turvalise ja eetilise kasutamise koolitus peab jõudma kõigi ühiskonnaliikmeteni.
- Haridus põhineb väärtustel ning haridust pakutakse nende väärtuste alusel ja neist tulenevalt.
- Tehnoloogiat tuleks kasutada asjatundlikult (mõistlikult ja lugupidavalt).
- Individuaalne ja kollektiivne pühendumus määrab tehnoloogia vastutustundliku ja eeskujuliku kasutamise (nt individuaalne kollektiivne kahju ja/või kasu).
Autorid väidavad, et digitehnoloogia hariduses kasutamise keerukus ja potentsiaalsed eetilised probleemid laienevad tõenäoliselt ka tulevikus.
Kokkuvõte
Hollandi koolid on üha enam teadlikud infoturbest ja privaatsusest. Järelikult on nende eesmärk käidelda õpilaste andmeid ja testide tulemusi hoolikalt. Töötleja lepingu koostamine on üldlevinud tava. Siiski võivad õpetajad internetist iseseisvalt vajalikke tööriistu otsida ja neid ettevaatusabinõudeta õppetöös kasutada.
Hollandis kasutatud vahendeid ja häid tavasid saab kohandada teiste riikide kontekstiga. Kooli tasandil on oluline ka hea koostöö kooli juhatuse, andmekaitseametniku (või IKT-administraatori) ja õpetaja vahel.
Õpilased ja vanemad peaksid olema kaasatud ka teadlikkuse suurendamisse, sest nad on ökosüsteemi oluline osa. Eesmärk on panna õpilasi esitama kriitilisi küsimusi digitaalse hindamisvahendi kasutamise kohta klassiruumis. Kuigi selle eesmärgi saavutamiseks on vaja veel tööd teha, on Hollandis nüüdseks esimesed sammud astutud.