Kujundav hindamine digitaalsete õpimappide abil

Õpetajate kutsealase arengu tugiteenuse (Professional Development Service for Teachers; PDST) õpetajahariduse algatus

Kokkuvõte

Kuna meie aja kõige märkimisväärsema tervisekriisi tugev haare on pannud kõikuma haridussambad, mis sümboliseerisid seda, mida me pidasime normaalseks, on paljud õpetamis-, õppimis- ja hindamistahud, sealhulgas digitehnoloogiate ja -hindamise roll, toodud arutelu keskpunkti. Nende suurte ideede mõtestamine pole uus ega sirgjooneline ülesanne. Selles juhtumiuuringus käsitletakse õpetajahariduse algatust Iirimaal, mis toetab digitaalsete õpimappide rakendamist, ja seda, kuidas hindamiskirjaoskust digitaalse kujundava hindamise abil arendada. Juhtumiuuringu kaudu saab algatusest klassiruumi ja kogu kooli tasandil õppida. 

Digital portfolio video - PDST

Saate selle artikli PDF-vormingus alla laadida siit.

 

Poliitiline taust

Poliitikate tasandil väljendab koolide digistrateegia 2015–2020 (Hariduse ja Oskuste Ministeerium, Iirimaa, 2015) pühendumust uurida võimalusi, kuidas digitaalsete õpimappide abil edendada õpetamist, õppimist ja hindamist alates õpetajate kutsekoolitusest kuni õpetajate täiendusõppeni. Strateegia eesmärgid viidi teadlikult kooskõlla muude poliitika- ja õppekavasuundadega ning eriti põhjalikult vaadati üle põhikooli madalama astme õppekava (noorema astme (Junior Cycle) raamistik), mis rajaneb kaheksal põhiprintsiibil ja -oskusel.

Õpetajate kutsealase arengu tugiteenus (Professional Development Service for Teachers; PDST) on Iirimaa suurim terviklik tugiteenus, mis pakub õpetajatele ja koolijuhtidele erialaseid õpivõimalusi paljudes pedagoogika, õppekavade ja haridusega seotud valdkondades. PDST on loodud 2010. aasta septembris koolide üldise, lõimitud ja valdkonnaülese tugiteenusena.

Noorema astme raamistikus lähenetakse hindamisele kahepoolselt: kolme aasta vältel kasutatakse õppeprotsessi suunamiseks kujundavaid hindamisstrateegiaid ning kokkuvõtvat hindamist kasutatakse kolme aasta täitumisel aruandlusprotsessi osana.

PDST algatusega „Kujundav hindamine digitaalse õpimapi abil” püüti arendada ja süvendada arusaamist digitaalsetest õpimappidest kui tõendikogumitest, mille eesmärk on näidata inimese oskusi ja õpirännakut ajas (EUFolio, 2015, lk 9). Digitaalset õpimappi sooviti käsitleda talletamiskoha, tööruumi ja töö esitlemise keskkonnana. Algatus tehti kättesaadavaks kõigile Iirimaa põhikoolijärgsetele koolidele, kes pakuvad üleminekuaasta programmi (Iirimaa 723 koolist 90% pakub kas valikulist või kohustuslikku 4. aastat).

Üleminekuaasta programm on 4. aasta valdkondadevaheline programm pärast nooremat astet (s.t Iirimaa põhihariduse ülemist astet). See on olemuselt ainetevaheline ning mitmekülgsete kogemuste abil tagati, et koolid juba hindasid õppimist paindlikult, kasutades selleks paberipõhist õpimappi.

Pärast algfaasi avati algatus kasutamiseks ka pärast üleminekuaastat ja kõigile riigi koolidele. Osalevate koolide arv, kes kasutavad algatust ainult oma üleminekuaasta programmis, on vähenenud, mis näitab algatuse edu koolide toetamisel reformiga kohanemiseks. Praeguseks on projektis osalenud 150 kooli.

•    1. etapp (katse):  septembrist 2015 juunini 2017
24 kooli, üksnes üleminekuaasta programm
•    2. etapp: veebruarist 2018 maini 2019
34 kooli, ei ole piiratud üleminekuaastaga
•    3. etapp: veebruarist 2019 maini 2020
44 kooli, suurem rõhuasetus kujundaval hindamisel
•    4. etapp: novembrist 2019 maini 2021
47 kooli, jätkuv rõhuasetus kujundaval hindamisel 

Koole kutsutakse üles osalema algatuses veebipõhise huvide avaldamise vormi kaudu, mis reklaamitakse välja aasta enne algatuse etapi algust koolides.

Koolidel palutakse kirjeldada olemasolevat digitaristut. Kui kooli taristu vajab märkimisväärset arendamist, suunatakse nende taotlus edasi sobivamale tugimehhanismile koos võimalusega, et kool liitub algatuse järgmise etapiga. Digistrateegia raames on haridusministeerium teinud koolisektorile kättesaadavaks 210 miljoni euro suuruse mitmeaastase rahastamise, et toetada IKT-taristu arengut koolides.

Algatusse vastu võetud koole toetatakse pideva kutsealase arengu mudeli abil, mis toetab algatuse koordinaatoreid pedagoogiliste ja tehniliste teadmiste ning juhtimis- ja haldusoskuste arendamisel. Kutsealase arengu programm koosneb kolmest osast: 1) individualiseeritud tugi koolile; 2) sissejuhatavate seminaride programm ja 3) digitaalse õpimapi tööriistakomplekt.

Igale koolile on määratud PDST nõustaja (juhendamistreener), kes neid algatuses osalemisperioodil toetab. Nõustaja valib koos direktoriga välja kaks õpetajat, kes nende koolis algatust koordineerivad. Ideaalne oleks, kui koordinaatorid oskaksid kasutada digivahendeid õpetamiseks, õppimiseks ja hindamiseks.

Õpetajate peaksid oma tunniplaanilistest tegevustes digitaalset õpimappi rakendama  ning koordinaatorile tuleks pakkuda  aega osalevate õpetajatega töötamiseks. Koolitundide ja kutsealase arengu kavandamiseks kulub õpetajatel tavaliselt 33 lisatundi, mis jäävad väljapoole nende tunniplaanilisi tunde. Neile õpetajatele, kes osalevad koolivälistel kutsealase arengu kursustel, leitakse tundide asendajad.

Sissejuhatav koolitus algab kaheksa kuud enne rakendamist, et anda piisavalt aega töötajate koolitamiseks, tunniplaaniliste kohanduste tegemiseks  , taristu ajakohastamiseks jne. Esimesel sissejuhatusüritusel osalevad direktorid ja koordinaatorid ning see keskendub algatuse tutvustamisele ja kavandamisprotsessi alustamisele. Esimese ja teise sissejuhatava ürituse vahel läbivad koordinaatorid veebikursuse digitaalsete õpimappide teemal.

Teisel sissejuhataval seminaril jätkatakse kavandamisprotsessi ning see sisaldab sessiooni selle kohta, milline roll on juhtkonnal algatuse edukuse tagamisel. Koordinaatorid koostavad oma koolile konkreetse rakenduskava.

Teisel ja kolmandal sissejuhataval seminaril keskendutakse koordinaatorite arusaama arendamisele kujundava hindamise tavade kohta ning digitaalse kujundava hindamise uurimisele. Tehniline koolitus on lõimitud 2. ja 3. seminari eri sessioonidesse, kus osalejad täidavad mitmekesiseid ülesandeid, proovides oma veebiplatvormil kujundava hindamise võimalusi.

Kuna kolmas sissejuhatav seminar toimub rakendamise etapis, on koordinaatoritel võimalus arutada senise rakendamise edusamme ja probleeme. Lõplik sisseelamisüritus, mis toimub õppeaasta lõpupoole, pakub koolidele võimalust tutvustada oma õppetööd ning analüüsida algatusvõimet enda koolis. Koolid arutavad ettetulnud probleeme ja leitud lahendusi ning kaaluvad järgmisi samme algatuse jätkamiseks ja arendamiseks järgmisel õppeaastal.

Hindamine on üksikisikute, rühmade või süsteemide õppimise kohta tõendite loomise, kogumise, salvestamise, tõlgendamise, kasutamise ja aruandluse protsess. Hariduse hindamine annab teavet õppimise edenemise ning teadmiste, käitumise ja hoiakute arendamisel saavutatud tulemuste kohta (riiklik õppekavade ja hindamise nõukogu, 2015).

PDST väljatöötatud tööriistakomplekt pakub materjale kujundava hindamise ja digitaalse õpimapi kasutamise tehnilise toe jaoks. Selle tööriistakomplekti eesmärk on toetada koordinaatoreid enda teadmiste arendamisel, aga ka oma kooli kolleegide abistamisel.

Õpilaste arvamus

  • „Kõige rohkem on mul tulevikus kasu õpitud digioskustest, sest digitehnoloogia ei kao kunagi ära ning see on tulevase töö igas aspektis väga oluline.”
  • „Mulle meeldib väga minu kooli muusikalilehekülg, sest sain seal rääkida, kuidas mulle meeldib kõiges osaleda ja enda kogemusi jagada. Ma lähen alatasa sellele lehele tagasi ning loen selle kõik uuesti üle. See meenutab mulle, kui palju on see mind inimesena muutnud ja minusse enesekindlust süstinud.”
  • „Olen uhke, et sain selle ise kujundada ja see erines teiste omadest.”
  • „Minu õpimapp muutus paremaks, kui sain õpetajalt ja kaaslastelt tagasisidet ning mõtlesin selle üle.”

Õpetajate arvamus

  • „Kujundava hindamise strateegiate kasutamine on olnud väga positiivne, sest me mitte ainult ei palu õpilastel enda tööd näidata, vaid seda ka parendada, kasutades õpetajatelt ja eakaaslastelt saadud tagasisidet. Neil on võimalus analüüsida erinevusi originaal- ja lõpliku töö vahel ning see annab neile täielikuma õpikogemuse.”
  • „Digitaalsed õpimapid on olulised ka keskkonna vaatevinklist, sest nende kasutamisel ei pea tarbetult printima. Teiste eeliste seas on võimalus õpilaste õppetööl palju paremini silma peal hoida ning õpilaste tööd vanema ja õpetaja kohtumistel arutada.”
  • „Digitaalse õpimapi kasutamine õpilaste töö hoiustamiseks edendas selgelt iseseisvat õppimist ning innustas õpilasi ise enda teavet haldama.”

Koolijuhtide kogemused

  • „Koolile antud individuaalne tugi oli väga tähtis – see on uue algatuse tutvustamisel ülivajalik, sest kõik koolid on erinevad.”
  • „Digitaalset õpimappi kasutati peamiselt hoidlana, kuid esimesi samme astutakse ka kujundava hindamise strateegiate rakendamise suunas. Peame julgustama õpilasi ja õpetajaid kujundavat hindamist rohkem kasutama.”
  • „Digitaalse õpimapi kasutamine on jõudsalt arendanud digitaalset kirjaoskust.”

 

Uuring – digitaalsete õpimappide potentsiaali ärakasutamine 

Rahimi, van den Berg ja Veen (2015, inglise keeles) on pakkunud välja neljaastmelise protsessimudeli, et suunata õppijakesksete juhendamisviiside kujundamist õpilastega keerukate probleemide lahendamisel (nt projektõpe, probleemõpe, uurimuslik õpe):

  1. Ettemõtlemine (valikute pakkumine) – õpetajad annavad õpilastele üldise ülesande, soovitavad õppematerjale, rühmatöö struktuuri ja Web 2.0 tööriistu (nt digitaalsed mõistekaardid, digitaalne õpimapp, ajurünnakud, ajaveebi pidamine, ühisloome ja jutuvestmine).
  2. Sooritus (toetamine) – ülesande täitmine (toetamine) – õpilased viivad oma õppeplaanid ellu. Õpitegevuste pedagoogiline ülesehitus toetab õpilasi. 
  3. Reflekteerimine (hindamine) – seda etappi peetakse õppimise ja eneseregulatsiooni jaoks hädavajalikuks. Õpilased hindavad oma õpistrateegiat ja tulemusi ning kaaluvad, kuidas neid tulevikus parandada. Õpetajad peaksid pakkuma reflekteerimise käivitajaid ning kaasama õpilasi nende õppimist käsitlevasse dialoogi. Seda võib täiendada analüütika õppimisega.
  4. Tagaside andmine (rakendamine) – õpilasi tuleks julgustada aktiivselt osalema õpikeskkonna ülesehitamisel ja ümberkujundamisel.

Õpetajate ülesanne on õppimist toetada, et õpilased saaksid arendada pädevust ja omandada kontrolli oma õppimise üle ning pakkuda õpilastele võimalusi oma õpikeskkonna arendamiseks.

Saadud õppetunnid

Algatuse jooksul on tekkinud palju proovikive. 

Jätkusuutlikkus ja pidevus

Kuna koolide toetamine kestab umbes 18 kuud, on pidevusprobleemid tekkinud seetõttu, et koordinaatorid vahetavad kooli, võtavad oma koolis eri ülesandeid või on puhkusel. Selle probleemi lahendamiseks soovitatakse koolidel alates 4. etapist valida ühe asemel kaks koordinaatorit.

Koordinaatorite profiil

Algatuse 1. ja 2. etapis täheldati, et algatuse edukal elluviimisel oli oluline roll koordinaatori profiilil ja valikul. Selle probleemi lahendamiseks lisati kavandamise etappi veel üks samm, mille käigus PDSTi nõustajad toetavad koolidirektorit kavandamise etapis õpetajate väljaselgitamisel, kellel on kõige paremad omadused koordinaatori ülesannete täitmiseks. Seda protsessi on toetanud ka teise koordinaatori kaasamine, kuna see tagab koordineerimismeeskonnale sobiva kombineeritud kogemuse.

Juhtimine

Iga koolipõhise algatuse edukuse võti on juhtimine. Seda arvesse võttes soovitatakse koolijuhtidel osaleda esimesel sissejuhataval seminaril ja ühisel õppepäeval. Siiski rakendatakse hajutatud juhtimise lähenemisviisi. Et koordinaatoreid selles rollis toetada, toimuvad kahe esimese sissejuhatava seminari raames spetsiaalsed juhtimise ja halduse sessioonid. Lisaks eraldatakse koordinaatoritele oma koolis aega algatuse kavandamiseks. Koordinaatori roll on vabatahtlik ja kindlaid korraldusi pole. Seetõttu töötavad koolijuhid kooli tasandil võimaluste piires, et toetada nende tegevust ja eraldada neile aega.

PDSTi nõustajad kasutavad koordinaatorite toetamise/juhendamise mudelit, et selgitada välja oma kooli jaoks kõige sobivam lähenemisviis ja lahendada tekkivad probleemid.

Kogu kooli õpetajate kaasamine

Kuigi algatust koordineerib kaks õpetajat, on enamasti kaasatud palju rohkem õpetajaid. Näiteks kui algatust tutvustatakse üleminekuaasta õpilaste klassile, kaasatakse digitaalsete õpimappide kasutamisse kõik üleminekuaasta aineõpetajad. See põhjustab mitmeid probleeme, millest üks on õpetajate kutsealase arengu piisavus selleks, et algatusega edukalt ühineda. Õpetajate kutsealase arengu küsimust käsitletakse kooli rakenduskavas – kava väljatöötamine viis kuud enne uue õppeaasta algust annab koolidele piisavalt aega, et korraldada personalile kutsealase arengu töötube ja teha ajakavas muudatusi.

Koordinaatoreid toetavad kutsealases arengus nende PDST nõustajad ja digitaalse õpimapi tööriistakomplekti kasutamise võimalus.

Joonis 1. Tööriistakomplekti videos selgitatakse digitaalsete õpimappide pedagoogilist põhimõtet ja seda, kuidas nendega algust teha.

Õpetajate kaasamiseks tutvustatakse neile tõendeid algatuse väärtuse kohta (nt jagades avaldatud uuringuid ja koolide kogemusi, kajastades korrapäraselt algatuse edusamme koolis). Lisaks kasutatakse välistegureid, näiteks liikumist projektipõhise hindamise suunas kogu õppekavas. Alati on algatuse vastu märkimisväärne huvi, sest koolid saavad õppekavareformi ja poliitikasuundade kaudu aru, et me liigume selles suunas.

Digitaalne kujundav hindamine

Kuigi algatust nimetatakse kujundavaks hindamiseks digitaalse õpimapi abil, täheldati 1. ja 2. etapis, et koolid kaldusid rohkem keskenduma algatuse digitaalsele õpimapi elemendile ning vähem kujundavale hindamisele. Seda kinnitasid aastalõpu ühised õppepäevad, kus koolid kippusid rõhutama raskusi digitaalsete õpimappide loomisel ning nende kasutamisel hoiustamiseks ja töö esitlemiseks. Sageli ei mainitud õpimapi kasutamist töövahendina ega kujundava hindamise rolli selles.

Selle probleemi lahendamiseks astuti hulk samme. Enne koolide vastuvõtmist algatuse konkreetsesse etappi töötas PDST nõunik koos direktoriga läbi kooli osalemisvalmiduse auditi. Kui koolil puudus taristu, et algatuse eesmärkide nimel tegutseda, suunati kool alternatiivsele toetusrajale ning julgustati algatuses osalemist hiljem uuesti taotlema. Sissejuhatavate seminaride ülesehitust muudeti, et rõhutada algatuse kujundava hindamise olulisust. Vähendati eraldiseisvaid tehnilise toe sessioone ja selle asemel lõimiti digitaalse õpimapi elemendid paremini seminaride kujundava hindamise sessioonidesse.

Tehniline tugi

Algatuse kõigis etappides täheldati, et koolid vajasid oma digitaalse õppeplatvormi loomisel ja kasutamisel märkimisväärset tehnilist tuge, ehkki see polnud algatuse eesmärk. Seda probleemi lahendati mitmel viisil.

Koolid, mille digitaristu vajas märkimisväärset arendamist, tuvastati ja suunati teistsugusele toetusrajale. Koolid suunati vajaliku tehnilise toe saamiseks muude võimaluste juurde (nt toetuse taotlemine PDST digitehnoloogia meeskonnalt, nende juhtorgani tugi, õppeplatvormi pakkuja tugi). Selle protsessi hõlbustamiseks töötas PDSTi meeskond välja digitaalse portfelli tööriistakomplekti, mis seob erinevad kujundavad hindamistavad kaasnevate digioskusega (vt joonis 4). See tööriistakomplekt on saadaval siin.

Saavutatud hoo säilitamine

Nagu kõigi uute koolialgatuste puhul, ümbritseb selle esialgset rakendamist energia, millele võib järgneda hoo kaotamine.

Selle probleemi lahendamiseks paigutati kolmas sisseelamispäev strateegiliselt rakendusetapi algusest mitu nädalat edasi. Ka selle päeva struktuur on aja jooksul välja kujunenud, et pakkuda koordinaatoritele ruumi kajastada algatuse seniseid õnnestumisi ja proovikive ning lahendada rühmana ühiseid murekohti.

PDSTi keskne suhtlus on edasimineku kontrollimiseks kavandatud korrapäraselt. Sellele suhtlusele järgneb kontakt PDST nõustaja ja kooli vahel. On kokku lepitud, et PDSTi nõustajad püüavad korraldada oma koolidega vähemalt ühe tugiseansi iga poole semestri tagant.

Hoogu lisab ka ühine õppepäev. Kuna koordinaatorid tutvustavad nendel päevadel oma kooli lugu, on sellel motiveeriv mõju jätkata algatuse läbiviimist ka õppeaasta 2. ja 3. semestril. Meie kogemus on, et oma kooli loo tutvustamine mõjutab positiivselt koordinaatorite pühendumust oma kooli algatuse arendamisele. Ühise õppepäeva osaks olev kavandamissessioon annab ka koordinaatoritele ruumi oma edusammude kajastamiseks ja algatuse jätkamise kavandamiseks järgmisel õppeaastal.