Kuressaare gümnaasium on munitsipaalkeskkool, mis asub Lääne-Eesti saarel, üsna väikses ja äärealal asuvas kogukonnas. Kooli juhtkond koosneb koolijuhist ja kuni kümnest kooli töötajast. 

Nagu kõik Eesti koolid, on ka Kuressaare gümnaasium kujundanud oma kooli õppekava riikliku õppekava põhjal. Selles rõhutatakse kujundava hindamise tähtsust ja see on kohandatud kooli nõuetele vastavaks. Kujundava hindamise rakendamise eeldus on õpitulemuste ja pädevuste kriteeriumide loetelu. Kujundava hindamise paremaks rakendamiseks kutsub kool õpetajaid üles osalema koolivälistel koolitustel, kuid korraldab ka ise täienduskoolitusi.

Kooli juhtkond saab aru, miks kujundav hindamine on oluline, ja loob tõhusa kava kõigi sidusrühmade kaasamiseks. Kooli juhtkond usaldab õpetajaid kogu kooli hõlmava lähenemisviisi ühisel loomisel, et see nende tööd mõtestatult toetaks. 

Loomulikult on õpetajad erinevad, ning nende tahe osaleda kooli õppekava ja hindamiskäsitluste väljatöötamisel on eri tugevusega. Juhtkonna asi on aga kaasata protsessi võimalikult palju töötajaid. Kõige laiema mõju ja poolehoiu saavutab juhul, kui võimalikult palju töötajaid tõsimeeli sellesse panustab. 

Paljudes Eesti koolides on õppeaasta jooksul projektinädal. Projekt võib olla kas ürituse (nt võistluse, etenduse, perepäeva) korraldamine, heategevus (nt millegi parandamine, kellegi aitamine), teabekampaania või midagi muud. Mõned konkreetsed näited õpilaste juhitud algatustest: heategevusüritus või perepäev (pered panustavad näiteks laadal saiakesi müües ja ostes), millega toetatakse kohalikku loomade varjupaika; jõulukaartide võistlus ja müük sarnasel eesmärgil; stiilinädal, kus teatud värvi kasutamisega tõstetakse teadlikkust mõne probleemi kohta.

Sageli keskenduvad projektid ühiskonnaeluga seotud probleemidele, nagu näiteks:

• eri kultuurid;
• esti ja Vene koolid ja kogukonnad, tundlikud ajalooteemad, ajaloo mäletamine, ajalooteadvus, eri vaatenurgad ajaloole;
• sotsiaalne eraldatus;
• erivajadustega inimesed;
• vanuselõhe ühiskonnas, üksildus;
• Eestist lahkuvad noored ja andekad (kuidas seda protsessi tagasi pöörata?).

Samal moel soovis Kuressaare gümnaasium innustada õpilasi mõtlema elulistele probleemidele ja aidata neil mõista, et nad saavad ka päriselt midagi muuta. Tegeliku elu probleemid igapäevases õppetöös puudutavad ka digimaailma: kuidas teabeallikaid kriitiliselt hinnata, veebis ohutult käituda jne.

Kuid enamik õpetajaid peab reaalsete probleemide kasutamist ja projekt/probleemõppe õpilastega harjutamist aeganõudvaks. Seetõttu ei toimu enamasti õpetamine selliste meetodite abil.

Prioriteedi seab õpetaja, kuid kool on kooli peamise eesmärgi sõnastanud järgmiselt: „Koolis väärtustatakse algatusvõimet ja koostööoskusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärk on arendada oskusi, mis toetavad elus hakkamasaamist". Teisisõnu seisneb see õpilaste arendamises, et nad oskaksid enda elu juhtida ja mõistaksid, millist mõju nad end ümbritsevale keskkonnale avaldada võivad.

Uurimistöö – hindamiskirjaoskuse arendamine

Projektõpe võib toimuda pikema aja jooksul, näiteks terve semestri kestva projekti kaudu. See võib pakkuda õpetajatele aega ja võimalusi proovida erinevaid digitaalse kujundava hindamise vahendeid ja leida sisukaid viise nende kasutamiseks. Mitmetest 2000. aastate alguses läbiviidud uurimustest selgus, et enamik õpetajaid kasutas uusi tehnoloogiaid õppimise ja hindamise traditsiooniliste lähenemisviiside tugevdamiseks. Näiteks koostasid õpetajad pinnapealseid küsimusi, mis ei aidanud kaasa sisust arusaamisele ega võimalike väärarusaamade märkamisele (Langworthy jt., 2010; Selwyn, 2010; Voogt, 2009). Kümme aastat hiljem täheldasid Ferri jt (2020) samamoodi, et paljud erakorralise kaugõppe kontekstis töötavad õpetajad püsisid traditsioonilise, frontaalse õpetamise juures.

Eyal (2012) soovitab õpetajatel hindamiskirjaoskust laiendada, õppides tundma ka digitööriistu. Hindamiskirjaoskusega õpetaja teab erinevaid meetodeid õpilaste õppimise kohta tõendite kogumiseks (sealhulgas kontaktõppes ja digitaalsesetes õpikeskkondades) ning mõistab, kuidas see võib õpilase motivatsiooni suurendada. Samuti võiksid õpetajad hindamiskohustusi õpilastele üle anda, et nad saaksid iseõppimis- ja peegeldamisoskusi arendada.

Seda näidet kasutatakse ühiskonnaõpetuse tunnis, kus õpilased õpivad tundma ühiskonda ja püüavad leida viise, kuidas oma ümbruskonnas probleeme lahendada. Kirjeldatud tööriistu saab kohandada ka teiste tundide jaoks ning ka teised õpetajad on seda oma klassides kasutanud.

Õpetaja kasutas erinevaid digitööriistu, et suunata õpilasi ülesannet lahendama ja teiste õpilastega suhtlema. Ideaalis on see juhendamisvorm ladus, võimaldades anda peaaegu kohest tagasisidet ja toetatades õpetajat tunni kujundamisel ja tempo muutmisel vastavalt õpilaste vajadustele. Peamine takistus, mis võib proovile panna, on kitsas ajakava - õpilasi tuleb tunni jooksul õigesti teavitada ja sobivat tempot hoida.

Erinevaid oskusi hõlmava tegevuse eesmärk on parandada kõigi jaoks kohalikku keskkonda. Õpilased peavad uurima erinevat tüüpi reklaame, analüüsima nende sisu ja eesmärki ning looma enda seatud eesmärkide põhjal sobivas formaadis sotsiaalreklaam. Selles kontekstis tähendab sotsiaalreklaam reklaami kasutamist avalikkuse teavitamiseks sotsiaalsest probleemist või inimeste käitumise mõjutamiseks.

Sotsiaalreklaami ja kodanikualgatuse teema on oluline igal pool. Õpetaja julgustab kriitiliselt mõtlema ja kasutama kodanikualgatust probleemide lahendamiseks enda paikkonnas. See tegevus aitab õpilastel mõista, et nad vastutavad oma elus muudatuste tegemise eest nüüd ja tulevikus. Muudatused saavad alguse igast kogukonna liikmest. See idee annab kohalikule kogukonnale lootust ja perspektiivi.

Sotsiaalreklaami üle arutledes arendavad õpilased digipädevusi, koostööoskusi, kriitilist mõtlemist ja kodanikualgatust. Tegevuses kasutatakse erinevaid kujundava hindamise vahendeid ja lähenemisviise, sealhulgas vastastikust hindamist.

Kool võib korraldada valdkondadevahelisi tegevusi. See võib aidata noortel suhelda laiema kogukonnaga ja leida koos lahendusi. Nende tegevuste käigus lõimitakse mitut õppeainet. Näiteks võivad õpilased soovida käsitleda keskkonnaprobleemi, mis hõlmab bioloogia või keemia aspekte, mida nad peavad siis omavahel siduma.