Haridustehnoloogia Soome põhikoolides
Kokkuvõte
Soome põhikoolid on seotud Soome omavalitsustega. Selles peitub oluline dünaamika, mis mõjutab koole uute haridustehnoloogiate rakendamisel. Soome omavalitsused vastutavad uute haridustoodete ostmise eest, kuid kaasavad otsustusprotsessi ka õpetajaid, uurides nende vajadusi ja nende kui kasutajate kogemusi. ViLLE on üks näide Soome põhikoolides kasutatavast populaarsest digiplatvormist. ViLLE juhtum näitab, kui oluline on kaasata õpetajaid ja õpilasi tööriista testimisprotsessi, et tagada mis tahes haridustehnoloogia edukas rakendamine.
Source: Olga Yastremska, New Africa, Africa Studio - Adobe Stock
Saate selle artikli PDF-vormingus alla laadida siit.
Soome omavalitsused on põhihariduse pakkujad
Soome üheksaklassilistes põhikoolides õpib umbes 554 000 õpilast vanuses 7–16 aastat. Soome põhikooli alla kuuluvad algkool (1.–6. klass) ja põhikooli ülemine aste (7.–9. klass). Soomes on umbes 2300 põhikooli ning 27 000 õpetajat ja direktorit. Ligikaudu 95 protsendil õpetajatest on magistrikraad.
Põhihariduse korraldamise ja andmise eest vastutavad Soome omavalitsused. 2021. aastal on Soomes 309 omavalitsust. Seaduse järgi on omavalitsused autonoomsed, kuid neid reguleerib piirkondlik ametiasutus, mis esindab riiklikku järelvalvet. Omavalitsused pakuvad paljusid nn heaoluriigi teenuseid, näiteks tasuta haridust ja odavat avalikku tervishoidu, rahvaraamatukogusid ja palju muud. Riik rahastab paljusid omavalitsuste võtmeteenuseid ühise maksustamise kaudu, kuid ka omavalitsustel on oma maksutulu. 2023. aastal viiakse kõik tervishoiuteenused uuele regionaalpoliitika tasandile, jättes hariduse Soome omavalitsuste põhiteenuseks.
Soomes peab kooliarenduse, ressursside, rahastuse, poliitika ja muu üle arutledes põhjalikumalt uurima, kuidas töötavad omavalitsused ja avalik haridus. Ehkki riik rahastab haridust ja osaleb aktiivselt hariduse ja õppekava arendamises, on omavalitsused iseseisvad selles osas, kuidas ja milliste vahenditega haridust korraldada (järgides muidugi seadust ja lõpuks Soome põhiseadust, nt põhiharidus jääb kohustuslikuks ja tasuta).
Omavalitsuste eelarve paneb paika kõrgeim otsustav organ – kohaliku omavalitsuse volikogu ja selle erinevate erakondade esindajad. See mõjutab vahetult seda, kuidas ja milliste vahenditega koole, sealhulgas haridustehnoloogiat ja töötajaid, juhitakse.
Omavalitsuse tasandil on sõltuvalt omavalitsuse suurusest haridusosakond või -amet, mis vastutab hariduse juhtimise eest. Omavalitsuste suurus varieerub tugevalt alates Soome pealinnast Helsingist (657 674 kodanikku, umbes 50 000 põhikooliõpilast) kuni Luhanka väikelinnani (699 kodanikku, umbes 100 põhikooliõpilast). Haridusosakondades töötab personal, kes vastutab IKT kasutamise eest hariduses. Need osakonnad teevad tihedat koostööd teiste osakondadega, näiteks omavalitsuse IT-süsteemi ja infrastruktuuri haldava IT-osakonnaga. Need kaks osakonda vastutavad paljudes omavalitsustes koos selle eest, milliseid IT-teenuseid koolides kasutatakse. Nende ülesandeks on ka täiendusõpe ja uute praktikavõimaluste katsetamine.
Soome omavalitsused pakuvad häid IT-teenuseid. Tänapäeval tuleb harva käia füüsiliselt kasutajatoes, hambaarsti juures aega broneerimas või raamatukogus raamatulaenutust uuendamas. Sujuv IT-taristu kultuur juba 90ndatest alates võib olla seotud asjaoluga, et Soomes on palju maapiirkondi – digitaliseerimist nähti lahendusena, mille kaudu tagada kõigi jaoks võrdne ligipääs teenustele ja teadmistele.
Sama kehtib koolide puhul; IT-teenuseid pakutakse kõigile hariduse sidusrühmadele. Näiteks õpilaste haldamise süsteem Wilma on nii veebi- kui ka rakenduspõhine tarkvara, mis pakub lapsevanematele võimalust lihtsa kasutajaliidese kaudu kooliga suhelda, näha teavet õpilaste õppetöö edenemise kohta ja lugeda olulisi igapäevaseid sõnumeid. Sellel on ka teistsugune liides õpetajatele, kes kasutavad seda hinnete sisestamiseks, tunnistuste loomiseks ja haldusandmete, näiteks õpilaste puudumiste sisestamiseks.
Kuna koolid esindavad linna ja riigiasutust, ei saa nad tavaliselt ostuotsuseid teha ilma müüjatele ja hankijatele suunatud avatud pakkumiseta. See tagab hankijate vahel ausa konkurentsi ning pakkumise vastavuse teatud kriteeriumidele. Protsess on läbipaistev, vältides kuritarvituste või korruptsiooni ohtu. Enamikus omavalitsustes peab kool enne haridustehnoloogia ostmist kõigepealt oma haridusosakonnaga nõu pidama.
Pange tähele, et paljudel omavalitsustel on tehnoloogia rakendamiseks oma ainulaadsed protsessid, mis võivad erineda siin esitatust. Kuid kõik omavalitsused peavad tagama, et ostud toimuksid vastavalt seadusele ning et protsess oleks õiglane ja läbipaistev (s.t haridus).
Varem ostsid omavalitsused haridustehnoloogiat pigem ülalt-alla protsessi käigus. Õpetaja vaatenurga puudumine võis viia pigem tehnilistel võimalustel põhinevate ostudeni ja pedagoogiliste tahkude väljajätmiseni.
Ometi sai peagi selgeks, et kui õpetajad ei aita otsustada, millist tehnoloogiat osta, oli vähem tõenäoline, et nad neid uusi tööriistu ka tegelikult kasutavad. Kuidas kaasata otsuste tegemisse õpetajaid ja õpilasi, kes teavad kõige paremini, kuidas klassiruumis tehnoloogiat kasutada?
Üks võimalus on koguda õpetajatelt andmeid (nt küsitluste kaudu). Koolijuht saab nende andmete kogumisel abiks olla. Andmeid saab seejärel kasutada kiireks temaatiliseks analüüsiks omavalitsuse haridusosakonna jaoks. Omavalitsus saab otsuseid teha ka juhendavalt õpetajalt kogutud andmete põhjal. Soomes on igas koolis mentor-õpetaja, kes vastutab kooli pedagoogilise arengu eest ja on haridustehnoloogiaga hästi kursis. Muidugi konsulteerib haridusosakond ka omavalitsuse IT-osakonnaga, sest uus tarkvara ja seadmed peavad sobima omavalitsuse IT-taristuga.
Õpetajate ja õpilaste kaasamiseks haridustehnoloogia ostude üle otsuste langetamisse on palju võimalusi. Mõistlik oleks aga see protsess standardiseerida ja panna kõik sidusrühmad, õpetajad, õpilased ja müüjad valikuprotsessis tõeliselt osalema.
Helsingi linn rakendab huvitavat protsessi, mis kaasab nii õpetajaid kui ka õpilasi uue haridustehnoloogia valimisse ja ostmisse ning on samas kooskõlas seadusega. Pärast seda, kui Helsingi uue protsessi kasutusele võttis, on sarnast süsteemi hakanud rakendama ka paljud teised suured linnad. Põhiidee on luua ülesannete loetelu, mis on kindlaks määratud õpetajate paneelides.
Näiteks võivad mõned kooli õpetajad teatada, et neil on kujundava hindamise hõlbustamiseks vaja digitaalset lahendust. Neilt õpetajatelt oodatakse teatud kriteeriumide määratlemist. Näiteks et tooted peaksid sisaldama õpetajale mõeldud informatiivset õpianalüütikat, huvitavat kasutajaliidest, toetama kõiki seadmeid jne. Seejärel koostab haridusosakond müüjatele, idufirmadele ja institutsionaliseeritud ettevõtetele suunatud ametliku teadaande või üleskutse ideede pakkumiseks, et leida neile kriteeriumidele vastavaid lahendusi.
Pärast ametlikku üleskutset pakuvad müüjad oma ideid, veebimakette ja beetaversioone õpetaja paneelile. Seejärel otsustab paneel, millis(t)e müüja(te) poole pöörduda, et koos koolidega oma toodet edasi luua. Selles katseetapis saavad õpetajad ja õpilased osaleda erinevates tootearendustsüklites, tagades seega, et kõik, mida müüja disainib ja programmeerib, vastab lõppkasutajate – õpilaste ja õpetajate – nõudmistele.
Lühidalt, kui müüjad kaasavad tootearendusse varases staadiumis ka lõppkasutajaid (nt õpetajaid, õpilasi), hakkavad õpetajad ja õpilased tooteid rohkem kasutama.
Uuring – koolid kui õppivad organisatsioonid
Kools jt. (2020, inglise keeles) uurivad koolide kui õppivate organisatsioonide põhiomadusi. Walesis (UK-s) 1703 koolitöötaja seas läbi viidud uuringu tulemusel leiti, et sellistel koolidel on kaheksa omadust:
1. ühtne visioon, mis keskendub kõigi õpilaste õppimisele;
2. kooli visiooni toetavad partnerid;
3. kestvad õppimisvõimalused;
4. meeskonnas õppimine ja koostöö;
5. uurimist, innovatsiooni ja avastamist toetav kultuur;
6. süsteemid õppimiseks ning teadmiste kogumiseks ja vahetamiseks;
7. õppimine väliskeskkonnas ja sellega koos;
8. Juht kui õppija mudeli väljatöötamine.
Seda uuringut saab kasutada mõõtkavana koolitöötajate, kohaliku kogukonna ja piirkondlike haldusasutuste suunamiseks, kes soovivad välja selgitada oma koolide tugevaid ja arendamist vajavaid valdkondi, ning arendada kooli mis tahes aspekti, näiteks digitaalset hindamist.
Soome koolidel õnnestus hariduse pakkumist jätkata ka COVID-19st tingitud keerulistes oludes. Kuna omavalitsused olid investeerinud digitaliseerimisse, oli koolides enne COVID-19 loodud piisavalt digitaalseid õpikeskkondi. Üks neist digitaalsetest õppekeskkondadest oli ViLLE, mida õpetajad ja õpilased kaugõppes laialdaselt kasutasid, et rakendada selle pakutavaid kujundava hindamise võimalusi.
ViLLE on digitaalne õppeplatvorm, mida kasutatakse kohandatavate õppeülesannete loomiseks digitaalsete mängude vormis ning automaatse tagasiside andmiseks. Platvormi populaarsus tõusis oluliselt 2020. aasta kevadel, kui COVID-19 haridussektorit rängalt tabas, pannes koolid üle maailma kasutama kaugõppe meetodeid.
Õpetajad saavad hõlpsalt alustada ViLLE kasutamist nn liivakasti režiimis, kus on võimalik proovida erinevaid funktsioone ja katsetada, kuidas ViLLEs õppematerjal töötab. Pärast esmast katsetamist saavad õpetajad luua virtuaalklassi, kutsuda õpilasi klassiga liituma ja koostada õpilastele õppeülesandeid. Õpetajad saavad matemaatika, programmeerimise, soome ja inglise keele jaoks kasutada ka valmis õppematerjali, mille on loonud teised ViLLE kasutajad.
Uue tarkvara proovimine õppetööks võib anda lõppkasutajale ülevaate keskkonna üldistest tööpõhimõtetest. Kuid uue haridustehnoloogia kasutuselevõtt ja jõudmine sinnamaani, et õpetajad seda igapäevaselt kasutaksid, nõuab põhjalikku koolitust. Samuti tuleks veenduda, et õpetajad tunnevad end kaasatuna ning nende küsimusi ja muresid seoses tehnoloogia kasutamisega võetakse kuulda. Seetõttu pakutakse õpetajatele koolitust, sest kõik õpetajad ei ole kohandatavate õppekeskkondadega kursis ega tea, kuidas virtuaalklasse luua või digitaalset kujundavat hindamist läbi viia. ViLLE jaoks pakub õpetajatele koolitusi Soome ettevõte Eduten või kohalikud õpetajad, kellel on luba koolitada teisi ViLLE süsteemi kasutama.
COVID-19 pandeemia ajal on ViLLEt Soome põhikoolides ulatuslikult testitud, et pakkuda õpetajatele ja õpilastele vajalikke kaugõppematerjale. Pandeemia ajal korraldas ViLLE meeskond ka videokonverentside kaudu koolituse, et õpetajatele ohutult vajalikku teavet pakkuda.
Õppeplatvormi ViLLE kasutajate ja seal täidetud ülesannete arv neljakordistus pandeemia ajal 2020. aasta kevadel. Kaugõppe perioodil kasutasid mõned õpetajad ViLLEt nii õppematerjali edastamiseks kui ka kujundava hindamise läbiviimiseks. Õpetajaid huvitas eriti täpsem teave õpilaste õppimise kohta ja ViLLEs antud harjutuste raskusastme kohandamine vastavalt õpilase oskuste tasemele.
Uuringud näitasid, et Soome koolid olid juba kasutusele võtnud kas Microsoft Office 365 ja/või Google G Suite’i, mis koos õpilaste haldussüsteemiga Wilma pakkusid kõiki vajalikke digitaalsed õppekeskkondi, videokonverentse ja digitaalse õpimapi tööriistu. Lisaks kasutasid koolid õpilastele digitaalse õppematerjali edastamiseks ViLLEt, mis pakkus õpetajatele ka kujundava hindamise võimalusi. COVID-19 pandeemia ajal on Soome, aga ka paljude teiste Euroopa riikide õpetajad teatanud, et neil on süstemaatiliselt probleeme kaugõppes hindamise läbiviimisega. Soomes otsisid õpetajad selle probleemi lahendamiseks digitaalseid õppemängu tööriistu nagu ViLLE.
Uuring – lapsevanema ja õpetajate tugi veebiõppeks erakorralise kaugõppe ajal
OECD 2020. aasta aruanne (inglise keeles) veebiõppe tugevdamise kohta COVID-19 kriisi ajal rõhutas, et õpilaste suhtumist ja hoiakuid mõjutavad tugevalt vanemate emotsionaalne tugi ja õpetaja entusiasm, sealhulgas veebiõppe suhtes. Kuid mõned pered ja õpetajad pole COVID-19 kriisi ajal saanud ajapuuduse, ebapiisavate digioskuste või asjakohaste õppejuhiste puudumise tõttu tuge pakkuda. Erakorraline kaugõpe COVID-kriisi ajal on seega näidanud vajadust pakkuda vanematele ja õpetajatele tuge, et tagada nende digioskuste ajakohasus.
Kokkuvõte
Lühidalt öeldes on esmatähtis, et õpetajad ja õpilased tegeleksid haridustehnoloogia rakendamisega koolides. See:
- hoiab protsessi demokraatliku ja kaasavana;
- tagab, et mis tahes rakendatavat tehnoloogiat kasutavad need, kes seda vajavad;
- tagab, et rakendamine on pikaajaline, suunatud paljudele ning toodet levitatakse terves haridussektoris.
Kasutajate arvu võib veelgi suurendada see, kui koolitust pakutakse samas koolis, kus rakendamine toimub, ja kus on õpetajad, kes tegelikult koolitust vajavad. Lisaks on oluline kasutada koolide enda seadmeid, ja just neid, mida kasutatakse digiplatvormi jaoks, sest kasutamine võib paljastada seadmetega seotud tehnilisi probleeme. Kooli seadmete kasutamine võib tänu konteksti tundmisele suurendada ka õpetajate enesekindlust tehnoloogia kasutamisel pärast koolitust.
Lõpuks on uuringud näidanud, et õpetajad hindavad oma kolleegide pakutavat koolitust kõrgelt ning seetõttu peaks tehnoloogia rakendamisel ja koolitamisel osalema koolitajatena ka teised õpetajaid. Populaarne lähenemisviis on ka koolitada ühe kooli 1–3 õpetajat, kes seejärel levitavad digiplatvormi kasutamist ja saavad teisi õpetajaid õpetada.