Kunstiõpetust toetav kujundav hindamine
Kokkuvõte
Kreeka koolis kasutati avatud lähtekoodiga e-õpimapi tööriista, et aidata õpilastel võtta suurem vastutus otsuste tegemisel selle kohta, kuidas ja mida nad peaksid õppima. Euroopa projekti ATS2020 raames loodi selle e-õpimapi tööriista kasutamiseks õpitegevused, mis hõlbustavad selle rakendamist õpetajatel ja õpilastel, kellele digisisu loomine ja hindamine on suhteliselt uued valdkonnad. Need tegevused arendavad valdkonnaüleseid oskusi, nagu iseseisev õppimine, koostöö, suhtlus ja digikirjaoskus. Kooli juhtkonnad, õpetajad ja õpilased võtsid e-õpimapi hästi vastu. Kuna tegevusi viidi läbi ka mujal Kreeka koolides, võimaldas see õpetajate koostööd, et arutada parenduskohti ja üksteist toetada.
La Grenouillère by Auguste Renoir - Nationalmuseum, Sweden, Sweden - Public Domain.
http://www.europeana.eu/en/item/2064116/Museu_ProvidedCHO_Nationalmuseum__Sweden_19486
Saate selle artikli PDF-vormingus alla laadida siit.
Poliitilikate taust
Kreekas on Kreeka haridusministeerium tsentraliseerinud haridussüsteemi järelevalve. Kõik koolid peavad järgima haridusministeeriumi kindlaksmääratud õppekava ja selle rakendamise juhiseid.
Koole rahastatakse kohalike omavalitsuste kaudu ja nende finantsjuhtimist teostavad haridusministeeriumi koolinõukogud. Tuleb siiski märkida, et rahalistel kaalutlustel on digitaalse kujundava hindamise tavade rakendamisel koolides ebaoluline mõju. Digitaalse kujundava hindamise tavade kasutuselevõtu põhitegurid kooli tasandil on õpetajate koolitus kujundava hindamise ja tehnoloogiate pedagoogilise kasutamise alal, õppekavas nõutava aja ja paindlikkuse tagamine ning kooli IT-taristu. Õpetajate täienduskoolitus kujundava hindamise teemal puudub siiani. Siiski toimub õpetajate täienduskoolitus digitehnoloogiate kasutamise kohta õppepraktika osana (B-taseme IKT õpetajakoolitus).
Enamikku Kreeka koolide õppeaineid õpetatakse vaid ühe või kahe 45-minutilise sessiooniga nädalas. Õpetajatel on tihe õpetamise ajakava ja mahukas õppematerjal, mille nad peavad läbi võtma. Need on praktilised piirangud digitaalse kujundava hindamise nõuetekohaseks rakendamiseks. Ka enamiku üldhariduskoolide arvutiklasside sisseseade on aegunud. Kõigil koolidel on siiski juurdepääs Kreeka koolivõrgule, kus õpetajatel, õpilastel ja koolijuhtidel on individuaalsed kontod, meiliaadressid ning juurdepääs e-õppe platvormidele ja digiõppevahenditele.
Kujundav hindamine on riiklikus kontekstis soovitatav. Hindamine gümnaasiumiastmes on siiski jäänud enamasti traditsiooniliseks. Hiljutised plaanid näevad ette kirjeldava hindamise kasutuselevõtu kogu kohustusliku hariduse ulatuses.
Ehkki kujundava hindamise jaoks puudub keskne/üleriigiline strateegia, peab enamik Kreeka õpetajaid õpilaste hindamist pidevaks reflektiivseks protsessiks ja kasutab seda tagasisidena, et oma õpetust selle järgi kohandada. Mõned rakendavad digitaalse kujundava hindamise tavasid koolis omal algatusel (nt õpimapid, autentne hindamine). Riiklikud digiplatvormid Kreeka koolivõrgustik, MySchool ja Digikool pakuvad selleks vajalikku taristut ja tööriistu (e-õpe, koostöö- ja tugiteenused, avatud õppematerjalide hoidlad jne). Riigi strateegilised haridusprioriteedid hõlmavad ka õpetajate kutsealast arengut, rõhutades digioskusi. Huvi on lisada digitaalne kujundav hindamine ülalmainitud riikliku B-taseme õpetajate koolituse õppekavva, mis sisaldab laia valikut õpetamisstrateegiaid ja digitööriistu.
Paralia 2. gümnaasium (2ο Γυμνάσιο Παραλίας – Paralia põhihariduse ülemine aste) on väike riigikool Pátra linna sotsiaalelamute piirkonnas. Koolis õpib umbes sada erineva sotsiaalse taustaga õpilast. On neid, kes aitavad oma peret igapäevaselt põllumajandus- ja käsitsitööde tegemisel, ja neid, kellel pole motivatsiooni õppida, kuigi neil pole vaja kooliväliseid ülesandeid täita. Kooliruume jagatakse kutsekeskkooliga (kooliaia jagamine vanemate õpilastega, mis võib mõjutada nooremate õpilaste suhtumist õppimisse). Õpetajad jagavad arvamust, et õpilastel on neis tingimustes raske õpieesmärke saavutada. Kooli õpetajate ühendus püüab õpilasi innustada, kaasates neid loovtegevusse (keskkonnaprogrammid, Euroopa projektid, eTwinningu tegevused, õppekäigud jne), et suurendada nende huvi õppimise vastu.
Kool on osalenud klassiruumis avatud lähtekoodiga e-õpimapi tööriista Mahara juurutamises.
Kasutatavad digitööriistad
Mahara on avatud lähtekoodiga veebirakendus e-õpimappide loomiseks ja eakaaslastega koostöö tegemiseks.
E-õpimapp (tuntud ka kui digi-, veebi-, e-portfoolio) on digitaalsete tõendite kogum, mille kasutaja on kokku pannud ja mida ta on hallanud, tavaliselt internetis. Sellised digitõendid võivad sisaldada teksti, faile, pilte, multimeediat, ajaveebikirjeid ja hüperlinke. E õpimapp võib sisaldada õpilaste mõtisklusi ja kommentaare nende tõendite ning nende enda õppetöö kohta.
- õppetöö kohandamine õpilaste tegelike vajadustega;
- iseseisva õppimise arendamine, et õpilased harjuksid sõnastama, mida ja kuidas nad õpivad;
- õpilase ja õpetaja suhtluse edendamine, kasutades e-õpimappe ning keskendudes isikliku vastutuse suurendamisele.
Õppekavad pakuvad raamistikku uuenduslike õpetamisvõtete rakendamiseks (nt e-õpimapi kasutamine). Sellest üksi aga ei piisa, kui koolis pole sobilikku taristut. Hästi varustatud arvutiklass, stabiilne ja kiire internetiühendus ning õpetajate tehniline tugi IKT valdkonnas on samuti olulised edutegurid. Kuid isegi kui kõik tehnilised küsimused on lahendatud, on kõige tähtsam ilmselt pedagoogiline raamistik, mida on vaja õpetajate juhendamiseks õpetamistegevustee kujundamisel. Õpetajad peaksid arendama oma IKT-pädevust igapäevatöös.
Kool mõtleb sageli välja tegevusi, näiteks keskkonnaprojekte, mis on tunnitegevustest ulatuslikumad. Need algatused seavad esikohale hindamise ja enesehindamise nii üksikisiku kui ka rühma tasandil, ilma et see tekitaks stressi. Projektitegevustes saab õpetaja võimalusi digitaalset kujundavat hindamist proovida, enne kui ta otsustab seda oma tavatundides kasutada.
Sagedane arvamuste ja õpetamistavade jagamine kooli õpetajate vahel on eriti vajalik, kuna see edendab koolis kollektiivset kultuuri õppetöö juhtimisel. Seega saavad õpetajad ühiselt oma muresid arutada, häid tavasid jagada ja üksteisele tagasisidet anda. Õpilased saavad omakorda kasu õpetajate ühtsest lähenemisviisist eri probleemide lahendamisel.
Uuring – tõhus tagasiside
Hattie ja Clarke (2019) on uurinud tagasiside andmist klassiruumis. Nad rõhutavad oma järeldustes, et:
- tagasiside peaks olema osa õpetajate kujundava hindamise raamistikust;
- õpilastele tuleks anda enda proovilepaneku võimalusi ja need peaks olema kohandatud sobivalt;
- vigade tegemise normaliseerimine ja esiletoomine on õppimiseks ülitähtis;
- eri oskustega õpperühm soodustab teadmiste omandamist;
- soovi õppida tuleb esile tõsta“välise motivatsioonikui negatiivne või õpilaste ego puudutav tagasiside;
- õpilaste motivatsioon, uudishimu ja õppimistahe on õppimise põhieesmärgid (lk 8).
Need leiud toetavad arvamust, et kool peaks pöörama rõhku narratiivsele tagasisidele ja tegema jõupingutusi, et kaasata õpilased tegevustesse, mis motiveerivad ja äratavad huvi. Kuigi selles uuringus keskenduti klassiruumis õppimisele, võib see olla digiõppes sama oluline. Samuti saavad õpetajad edendada koolikultuuri, kus vigade tegemine ja tagasiside andmine on normaalsed nähtused, vahetades tagasisidet mitte ainult klassiruumis, vaid ka omavahel.
See kunstiõpetuse stsenaarium on välja töötatud projekti ATS2020 raames, milles kool osales. See hõlmab kuut ülesannet, mis tuleb täita nelja-viie koolitunni jooksul, ning sisaldab sünkroonseid näost näkku toiminguid klassiruumis ja asünkroonseid õpilaste tegevusi kodus.
Õpilased õpivad tundma impressionismi, töötades nii väikestes rühmades kui ka individuaalselt, arendades koostöö- ning IKT ja iseseisva õppe oskusi. Õpetaja hindab õpilaste lõputööd lehtede põhjal, mis nad on loonud avatud lähtekoodiga eõpimapi platvormil Mahara.
Igal õpilasel tuleb luua oma e-õpimapp, lisades sellesse faile impressionistlike maalide kohta. Igal õpilasel on oma isiklik leht, aga ka rühmalehed, kus nad saavad omavahel koostööd teha ning postitada kommentaare ja neile vastata. Õpetaja jagab meeskondade vahel ülesanded ära, tuginedes õpilaste tugevatele külgedele, ja aitab neil välja töötada oma õpiraja iseseisva õppe edendamiseks. Õpetaja hindab õpilaste lõputööd nende impressionistliku kunsti teemalise lehe põhjal.
Õpetaja on abistaja (nii kontakt- kui ka e-õppes), kes soodustab iseseisvat õpet, aidates õpilastel oma õppetööd täiustada. Õpetaja jälgib õpilaste e-õpimapi lehti ja annab tööriista digikeskkonnas õpilastele tagasisidet nii individuaal- kui ka rühmaülesannete kohta. Nõnda mõistab õpetaja õpilaste mõtteviisi paremini ja aitab neil välja töötada sobivad õpistrateegiad.
Paralia kooli peamine katsumus oli õpilaste keeruline ligipääs platvormile kodust töötamisel. Esialgu ei olnud kõigil õpilastel võimalik osaleda kas tehniliste piirangute tõttu (juurdepääs puudus) või seepärast, et vanemad polnud varmad allkirjastama nõusolekuvormi. Enamik vanemate muresid lahendati pärast õpitegevuse põhjendamist ja nõusolekuvormi eesmärgi individuaalset selgitamist. Lisaks hõlbustati juurdepääsu, muutes kooli arvutiklassi kogu koolipäeva jooksul kättesaadavaks kõigile õpilastele, kes küsisid - arvutid olid alati saadaval impressionismiteema kallal töötamiseks.
Õpilased arendasid kirjaliku suhtluse oskust (nt emotsioonide väljendamine, teksti kohandamine vastuvõtja järgi). Lisaks üllatas õpetajat positiivselt, et kehva tulemuslikkusega õpilased lõpetasid oma tööd suurema tõenäosusega kui nad seda tavapäraselt tegid.Õpilased ise palusid kunstiõpetajal rohkem selliseid tunde teha. Hoolimata digitehnoloogia vähesest tundmisest korraldas õpetaja e-õpimappide abil kubismiteemalise lisaõppetunni. Õpetajatel oli hea meel tõdeda, et õpilased kasutasid Maharat ja esitasid digiplatvormil küsimusi veel kaua aega pärast tundide lõppu.
Koolijuhi sõnul oli see kogemus õpetajatele kasulik, kuna edendas õpetamist ja õppimist. Õpimapi tööriist hõlbustas pideva tagasiside andmist.
E-õpimapi põhiseid tegevusi rakendati ka mujal Kreeka koolides. See võimaldas õpetajatel jagada oma kogemusi teiste koolide kolleegidega, et arutada parenduskohti ja üksteist toetada. Õpetajad Pátra linna neljast-viiest koolist ning Ateena ja Pyrgose koolidest kohtusid üksteisega, mis oli kasulik kogemus nii õpetajatele endile kui ka Paralia koolile tervikuna. See sünergia oli abiks, kuna aitas lahendada ühiseid probleeme ja soove kaasõpetajatega.
Veelgi enam, projekti uurijad tutvustasid õpetajatele ATS2020 teadustulemusi, mis aitasid neil mõista teiste riikide õpetajate ühiseid probleeme.
Uurimistöö – kutsealased õpikogukonnad
Kui õpetajad jagavad kogemusi teiste koolide kolleegidega, võib see hõlbustada heade tavade vahetamist ja ühiste probleemide lahendamist, aidates kokkuvõttes säilitada uusi tavasid, nagu e-õpimapid. On tõestatud, et õpetajate kutsealased õpikogukonnad toetavad tõhusamalt kestlikke muutusi nii õpetajakoolituses, töörahulolus ja tervishoius kui ka õpilaste õppetöös (Stoll et al., 2006).
Õpetajad saavad kasu koostööst kolleegidega oma koolis ja laiemates võrgustikes. Need võrgustikud hõlmavad üha enam veebipõhist ja -välist suhtlust (Zuidema, 2011). Võrgustikud on kõige tõhusamad siis, kui need on struktureeritud ja on olemas kutsealane tugi (McConnell, et al., 2013). Õpetajad osalevad kõige tõenäolisemalt sellistes võrgustikes ja kutsealastes õpikogukondades, kus tegeldakse õpetamisel tekkinud tegelike probleemidega (Marcia & Garcia, 2016).
See õppetundide sari muutis klassi õppimisviisi. Õpilased võtsid oma õppetöö eest suurema vastutuse ja see võib pikas plaanis avaldada mõju kogu kooli tasandil, kui seda toetab rohkem õpetajaid.
Tulevikus võiksid naaberkoolid teha kavandatud tegevuste kaudu tihedamat koostööd, näiteks võiksid kutsekeskkooli graafilise disaini õpilased muuta lihtsad maalid impressionistlikuks, tuginedes põhihariduse ülemise astme õpilaste märgatud elementidele.
Õpilaste hindamise stress ja vanemate ootused muudavad digitalsele kujundavale hindamisele keskendumise õpetajate jaoks sageli raskeks. Kui mõnele õpilasele antavat hinnangut saaks hinde asemel lihtsalt kirjeldada, võib see julgustada õpetajaid lõimima digitaalset kujundavat hindamist oma igapäevapraktikasse.
Peamised takistused, mis selle rakendamise käigus esile toodi, tulenesid faktidele, et a) kõigil õpilastel ei olnud piisavalt IKT-oskusi; b) osal õpilastel puudus kodus internetiühendus ja c) mitte kõik õpetajad ei teadnud, mis eeliseid pakub digitaalne kujundav hindamine õppetöö edendamisel.
E-õpimappi saab kasutada igas õppeaines ja vanuserühmas ning kogu koolis, korraldades koostöötegevusi, soodustades iseseisvust ja isiklikku vastutust ning leides aega enese- ja vastastikhindamise jaoks. Selle hõlbustamiseks võiks kasutada alternatiivseid digikeskkondi (nt Moodle, eClass, Google’i klassiruum).
Mõni lapsevanem jäi internetiteenuste ja ainetundide lõimimise suhtes skeptiliseks, kuna arvas, et lapsed ei tohiks koolis liiga palju tehnoloogiavahendeid kasutada. Seetõttu tuleks vanemaid teavitada, et nad mõistaks paremini digitehnoloogia kasutamsie eeliseid ainetundides ka ainesisu omandamisel.
Siinses juhtumiuuringus tõstetakse esile seda, kui tähtis on vanematega suhelda ja pälvida nende toetus. Näiteks võib olla kasulik pakkuda teavet ja korraldada vanemate töötube eri käsitlusviiside ja digitööriistade kohta. Vanemate teavitamisega võib saavutada nii mõndagi – seda näitab nende suurenenud osalusvalmidus pärast projekti tutvustamist. Õpetajad saavad vanematega jagada õpilaste loodud e-õpimappe. Vanemad võivad väärtustada korrapärast teabe saamist oma laste väljundite ja praktiliste oskuste kohta. See aitab vanematel paremini mõista, et IKT asjakohane kasutamine on suurepärane viis nii õppimisoskuse kui ka digipädevuse arendamiseks, mis tulevad õpilastele nende tulevases ametis kasuks.
Õpilased elavad oma digimaailmas ja peavad õppima tundma digitehnoloogia haridusrakendusi. Sotsiaalvõrgustiku tehnikad (üleslaadimine, kommenteerimine, jagamine, esitlemine jne) on õpilastele võimas õppevahend. E-õpimappide kasutamine kujundavaks hindamiseks tutvustab õpilastele veebisisu arendust ja avatud lähtekoodiga tööriistu.
Järeldused
On oluline koolitada õpetajaid kasutama uuenduslikku pedagoogikat hõlmavaid digitehnoloogiaid. Kreekas on juba umbes kolmandik õpetajatest saanud koolitust digitehnoloogia kasutamise kohta õppes (2020. aasta novembriks umbes 57 000 eri õppeainete õpetajat). Sellest hoolimata on õpetajakoolituse õppekavas digitaalse kujundava hindamise valdkonnas endiselt puudujääke, kuid lähitulevikus on kavas olukorda parandada. Avatud lähtekoodiga digitööriistade, nagu Mahara kasutamine võib aidata õpetajatel kasutada e-õpimappe digitaalse kujundava hindamise jaoks ja hõlbustada heade tavade vahetamist koolides.