E-õppe päev koolis – kaasamine inglise keele õppimisesse
Kokkuvõte
Enamikus Eesti koolides töötab täis- või osalise tööajaga haridustehnoloog. Siinses juhtumiuuringus kirjeldatakse haridustehnoloogi tegevust, kes annab oma koolis ka inglise keele tunde. Nagu enamik võimekaid haridustehnolooge, kuulub ta ka kooli juhtkonda ja aitab koolil langetada otsuseid seoses sellega, kuidas tehnoloogia võib eri protsesse hõlbustada. Haridustehnoloog aitab koolil ja õpetajatel lõimida tehnoloogia ja pedagoogika eri aspekte. Ta kogub, süstematiseerib ja levitab teavet IKT kohta koolis, korraldab mitmesuguseid infotehnoloogiaalaseid koolitusi ning abistab ja nõustab õpetajaid digitaalsete õpiobjektide loomisel ja õppetarkvara leidmisel ja rakendamisel. Puhja koolis juhib haridustehnoloog ka e-õppe päevade korraldamist.
Image: Master Video / Shutterstock.com
Saate selle artikli PDF-vormingus alla laadida siit.
Poliitiline kontekst
Eestis hinnatakse 21. sajandi oskuste kontseptsiooni kõrgelt ning see on dokumenteeritud riiklikus õppekavas. Haridussüsteem peab tähtsaks kõigi õpilaste kaasamist, iseseisvat õppimist ning õpimotivatsiooni ja -võimet vanusest ja kõigi kodanike digipädevuse tasemest olenemata.
Tartumaal asuv Puhja kool on suhteliselt väike kool maapiirkonnas, kus käivad kõik kohaliku omavalitsuse lapsed. Piirkonnas elab umbes 13 000 inimest. Seetõttu peab kool looma keskkonna, kus toetatakse erinevate ootuste, huvide ja võimetega õpilasi, et nad saavutaksid teadmiste ja oskuste omandamisel enda potentsiaali. Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse partnerkoolina on kool võtnud põhiülesandeks luua keskkond, kus õpilased saaksid avatud mõtlemisega ja uuendusmeelseteks elukestvateks õppijateks. Kool ja ülikool teevad koostööd nii õppemeetodite alal kui ka muudes uurimis- ja arendusprojektides.
Kool korraldab e-õppe päevi, kus õpilased täidavad neile antud ülesandeid kodus. Ülesannete täitmiseks ja õpilaste õppimise jälgimiseks kasutatakse erinevaid e-õppe keskkondi. Õpilased harjutavad sel päeval täiel määral oma õppimisoskust.
E-õppe päev tähendab, et õpilased saavad nimekirja ülesannetest, mille nad peavad selle päeva jooksul iseseisvalt täitma. Peaaegu kõik õpilased jäävad selleks päevaks koju. E-õppe päeva ülesanded on loetletud ühel veebisaidil, mis võimaldab enda valitud tempos ja asünkroonselt õppida. Õpilased täidavad ülesandeid eri keskkondades ja esitavad tööd vastavalt õpetajate juhistele. Õpetajatel on vabadus kasutada mis tahes keskkonda, mida nad peavad sobivaks.
Enne pandeemiat toimus e-õppe päev üks või kaks korda aastas. Kool soovinuks seda rohkem teha, kuid see oli vanematele ebamugav ja nõudis kavandamist. Pandeemia ajal pole e-õppe päevi peetud kõigi nende perioodide tõttu, mil kool on pidanud rakendama kaugõpet.
E-õppe päev on mõeldud kõigile õpilastele vanusest sõltumata ning enamasti toimub see õppeaasta lõpus. Ehkki algklasside (eriti esimeste klasside) õpilased ei ole veel kognitiivselt piisavalt arenenud, et tulla toime samaväärse vastutusega nagu nende vanemad koolikaaslased, rõhutatakse riiklikus alushariduse õppekavas algatusvõimet ja esialgseid iseseisva töö harjumusi, et lapsi kooliks ette valmistada. Seega on e-õppe päeval eri tasemega õpilaste jaoks erinev tähendus, kuid see arendab nende iseseisva õppe oskusi.
Ka teistes koolides korraldatakse e-õppe päevi. Kõik koolid võivad vabalt otsustada sellise päeva korraldamise ja selle täpsed detailid. E-õppe päeva korraldamiseks tuleks õpilastele ja lapsevanematele selgitada selle vajalikkust. Pole riiklikke piiranguid, mis keelaksid või sunniksid koole Eestis sellist päeva korraldama.
Kooli juhtkonna jaoks on oluline luua keskkond, kus õpetajad teavad, et nende otsused õpistrateegiate kohta on usaldusväärsed, ning neid julgustatakse õppimisele uudseid lähenemisviise kasutama. Koolil on ka vajalik taristu (arvutid, tahvelarvutid, puutetundlikud ekraanid, robootika jne).
Kool kasutab Eesti koolides laialt levinud koolijuhtimissüsteemi Stuudium. Seda kasutatakse muu hulgas hinnete sisestamiseks, juhiste ja kodutööde edastamiseks ja vanematega suhtlemiseks (vt ka e-Kooli, mis pakkus Covid-19 perioodil tasuta tellimust). Üldiselt on seda tüüpi platvormiga kaetud 99,8% kõigist Eesti õpilastest.
Õpetajatel on e-õppe päeva tegevuste juhtimiseks vaja keskmist digipädevuse taset. Ettevalmistus võib olla aeganõudev, kuna kõik materjalid on tehtud nullist, kuid neid on võimalik kohandada ka tulevastele õpilastele.
Kõik õpilased, hoolimata nende võimalikest õpiraskustest (nt lugemisraskused) või enesemotivatsiooni puudumisest, peaksid olema aktiivselt kaasatud ja saavutama oma õpieesmärgid isikupärastamise, kohandamise ja õpetaja antava toe kaudu. Siiski on oluline, et see tugi keskenduks sellise keskkonna loomisele, kus õpilane saaks oma oskusi ja teadmisi maksimaalselt rakendada. See ei tohiks tekitada õpilasele tunnet, et ta ei saa ülesandega ilma abita hakkama.
Näites kirjeldatakse e-õppe päevaks mõeldud tegevust. Õpetaja jagas ülesandeid Google'i saidil, kuid neid saab täita mis tahes õpihaldussüsteemi või suhtlusplatvormi kaudu.
Õpilastel paluti kõigepealt sõnapilve kirjutada, mida nad tegevusest ootavad. Seejärel tegid nad eelteadmiste meenutamiseks enesehindamise viktoriini. Pärast seda täitsid nad sõnavara harjutamiseks viktoriine ja vaatasid interaktiivseid videoid. Lõpuks lõid nad paaris töötades ingliskeelse dialoogi helisalvestise. Näiteks anti neile ülesanne, kus üks kõneleja pidi küsima juhiseid kindlasse asukohta jõudmiseks ning teine kõneleja pidi teda juhendama. Õpilastel paluti helifaili heliefektidega rikastada ning need helifailid kokku monteerida (Saab kasutada näiteks programmi Audacity). Seejärel hindasid kaaslased igat helifaili.
Õppeprotsessi rajal hoidmiseks peab õpetaja kõigepealt selgelt määratlema tegevuse etapid (küsimused miks, mida ja kuidas). Alles seejärel saab õpetaja pakkuda õpilastele piisavat (kuid mitte liiga piiravat) tuge.
Erivajadustega õpilased võivad vajada ülesande mõistmiseks abi. Sellisel juhul võib olla kasulik lugeda ülesanne ette ja/või arutada tegevuse eesmärki. Samuti võiks abi olla sellest, kui lasta õpilastel enne alustamist kirjeldada, kuidas nad ülesandest ja tulemusest aru saavad, ning anda kasulikku teavet ülesande raskustaseme ja nende osade kohta, mis vajavad selgitamist.
Tähtis on pakkuda tagasiside andmiseks piisavalt aega. Tagasiside peaks keskenduma mitte ainult konkreetsele tulemusele (uute sõnade õppimine), vaid ka õpilaste valitud õpistrateegiatele (näiteks ajaplaneerimine, ülesannete jaotamine rühmades).
Kuna ülesanded nõuavad lõppeesmärkide saavutamiseks protsessi jooksul enesejuhtimist ja eesmärkide seadmist, peavad õpilastel olema teatavad iseseisva õppimise oskused ja üsna kõrge enesemotivatsioon. Siiski on oluline arvestada ka sellega, et eksimused on kogu õppeprotsessi vältel lubatud. Vigade analüüsimine on tegelikult iseseisva õppimise oskuse arendamiseks väärtuslik tegevus. Vajadus arendada enesemotiveerimise võimet on samuti oluline aspekt, mida tegevusest õppida.
Uurimistöö – vigade normaliseerimine
Uuringud rõhutavad kaasamise tähtsust ja klassiruumis tehtud vigade normaliseerimist. Steuer, Rosentritt-Brunn and Dresel (2013) viisid Saksa keskkoolide 56 matemaatiktunnis läbi 1116 õpilasega uuringu. Nad leidsid, et tundides, mida peeti vigade suhtes sõbralikeks (versus vigade suhtes ebasõbralikud tunnid), pingutasid õpilased rohkem ja juhtisid enda õppimist paremini. See tähendab, et õpilased juhtisid õppimist suurema tõenäosusega paremini, kui nad teadsid, et tunnis on lubatud eksida, õpetaja ei reageeri vigadele negatiivselt ja arutleb klassis tehtud vigade üle, et aidata õpilastel paremini õppida.
Samamoodi viisid Soncini, Metteucci ja Butera (2020) läbi katse (kontrollides tulemusi enne ja pärast) õpetajate vigade käsitlemise strateegiate kohta (toetav versus neutraalne). Selleks viisid nad läbi fiktiivse tunni, milles osales 108 viienda klassi põhikooliõpilast. Teadlased leidsid, et nn toetava klassi õppejõud suutsid luua vigade suhtes sõbraliku keskkonna. Samuti leidsid nad, et neutraalses klassiruumis väljendasid õpilased suuremat ärevust.
Järeldused
E-õppe päeva tegevuste kaudu muutub õpetaja ja õpilase suhe: õpetaja annab suure osa vastutusest tulemuse eest õpilasele. Õpetaja ei vastuta üksi, pigem on see koostöö, kus nii õpetaja kui ka õpilane on võrdselt kaasatud. See nõuab õpetaja usaldust ja valmisolekut lahti lasta, loobudes protsessi mikrojuhtimisest.
Õpilased on rohkem motiveeritud, sest tegevus annab neile võimaluse oma õppimist ise hinnata ja oma oskuste ja teadmiste parandamiseks pidevalt töötada.
Kuna õppeprotsess pole seotud kindla koha või ajaga, on õpilastel võimalik arendada ajajuhtimise oskusi. Lisaks töötavad õpilased rühmades, mis parandab nende võimet koostööd teha.
Õpetajatel on vaja tuge digioskuste rakendamiseks ja arendamiseks ning selliste tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks. Seda tuge saab pakkuda koolis IT eest vastutav isik, arvutõpetuse/informaatika õpetaja või haridustehnoloog vastavatl sellele kuidas koolis rollidejaotus korraldatud on. Üle 50 protsendi Eesti koolidest on palganud osalise või täiskohaga haridustehnoloogi, kes aitab tehnoloogiat ja pedagoogikat ühendada.
Õpetajad vajavad uute ootuste täitmiseks tuge, kuid ka rohkem võimalusi ideede, mõtete, materjalide ja parimate tavade jagamiseks, kasutades selleks võimalusel digiplatvorme. Tähtis on luua õpetajatele avatud keskkond materjalide ja ideede jagamiseks. Õpetajate hoiak peaks üldiselt olema avatud ja jagamisele suunatud.
Võimalus korraldada teistsugune koolipäev (näiteks e-õppe päev nagu siinses tegevuses) tuleks kirjutada kooli õppekavasse, et kõik asjaosalised (vanemad, õpilased, kohalik omavalitsus) oleksid sellega kursis ja teaksid, mida oodata.
On oluline kaasata vanemaid, et näidata neile tavapärasest erinevaid õppetavasid, kus kaldutakse kõrvale õpetaja-räägib-õpilased-kuulavad õpimustrist. Praegusel juhul jagatakse vanematele selgitusi õppetegevuse ja trimestri lõpus oodatava tulemuse kohta digitaalse hindamissüsteemi Stuudium kaudu, kus nad saavad vaadata ka õpilastele antud tagasisidet.
Lõpuks peavad õpetajad olema valmis nägema õppeprotsessi õpetaja ja õpilase koostööna, kus tulemuse eest vastutab õpilane, mitte õpetaja. Kasutatavad digiressursid on selle suhtumisviisi kujundamise vahendid, mitte eesmärk omaette.
Koolid saavad e-õppe päeva rakendada katseprojektina, reserveerides õpilastele koju jäämiseks paar päeva semestris. Neid päevi võib lugeda tavapärasteks koolipäevadeks. Kui koolid piirduvad paari päevaga, vähemalt alguses, saavad õpetajad hõlpsalt õppekavaga edasi liikuda. Õpilased saavad võimaluse iseseisvalt õppida, samas kui õpetajad saavad uusi praktikavõimalusi proovida.